Obsah (5)

§ 263§ 65§ 74§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 04 märts 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-3042 (kohtueelses menetluses

§ 263

p 1 järgi advokaat Raul Tosmann ( kokkuleppel ) Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada L.Z süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega L.Z-ile mõistetud karistust 06.03.2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega L.Z-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o viis kuud vangistust ning mõista L.Z-ile liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust;

§ 74

lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades;

§ 69

alusel asendada L.Z-ile mõistetud vangistus 8 (kaheksa) kuud üldkasuliku tööga 480 (nelisada kaheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. märts 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada L.Z

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx xxxx-xxxxxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada L.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 tsiviilhagi ei ole esitatud; 2.2 välja mõista L.Z-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigi kasuks. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „L.Z, 1-083042, sundraha“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on L.Z-ile mõistetavaks karistuseks

§ 263

p 1 järgi 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65lg 2 kohaselt suurendada mõistetavat karistust 06.03.2007.a.

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega L.Z-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o. viis kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista kaheksa kuud vangistust.

§ 74

lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades.

§ 69

alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (8 kuud vangistust = 240 päeva x 2) s.o üldkasuliku tööga 480 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ühe aasta jooksul kuni 01. 03. 2009.a.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule.

1. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
2. L.Z-ile esitatud süüdistus L.Z on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 11.12.2007 kella 16.45 paiku viibides avalikus kohas, Viljandimaal Abja-Paluoja linnas, Pärnu ja Jaama tänava nurgal, lõi ilma põhjuseta Aleksander Pomjalovi korduvalt rusikatega näkku ning rebis riietest. Oma sellise tegevusega rikkus L.Z kannatanu rahu ja avalikku korda ning tekitas kannatanule tervisekahjustused. Riiete lõhkumisega tekitatud kahju 830 krooni ja traumapunkti visiiditasu 30 krooni. L.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263p 1 järgi rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga.

2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes 2 Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning L.Z tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 263p 1 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi ei ole esitatud.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 263

p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid L.Z-i karistamise kokkuleppemenetluses. L.Z-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. 3 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb L.Z-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni riigi kasuks. välja mõista Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 4