1-08-12384 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 5. detsember 2008.a Tallinn 1-08-12384 Eesistuja Meelika Aava,

§ 121järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu 22.

oktoobri 2008.a otsus Apelleeritud kohtuotsus lühimenetluses Süüdistatav U.Z Apellatsiooni esitaja Evelin Ansip Prokurör U.Z 3741114933, ei tööta, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxxxx x-x, varem 9 korda kohtu poolt karistatud, neist viimati 07.11.2007.a Harju Maakohtu poolt

§ 263

p 3 Süüdistatav järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega

§ 74

lg 1 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, vahi all alates 13.08.2008.a Advokaat Kätlin Uibo Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. oktoobri 2008.a otsus U.Z-i apellatsioon rahuldamata. suhtes jätta muutmata ja Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
2. detsembril 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. oktoobri 2008.a otsusega mõisteti U.Z lühimenetluses süüdi

§ 121järgi ja karistati 4 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 7.

novembri 2007.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 5 kuu 26 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 16 päeva vangistust.

1. U.Z mõisteti süüdi selles, et ta
2. augustil 2008.a Tallinnas Pärnu mnt 11 asuvas Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna arestikambris lõi korduvalt käte ja jalgadega näkku ja kehasse kambris viibinud A. W.ele, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning verevalumid kätele.
3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis U.Z enda süüdimõistmist ei vaidlusta, kuid taotleb mõistetud karistuse kergendamist võimaliku väikseima ajani. Oma taotlust põhjendab sellega, et ei ole sihilikult peksnud, vaid ainult kätega tõuganud. Ta tahtis endale ruumi teha, sest kannatanu lamas keset kambri põrandat. Süüdistatav oli vihane ja endast väljas, sest ta oli pahane kaupluse turvatöötaja ja politseinike käitumise üle.
4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav U.Z ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1.

§ 121

näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Seega piisab

§ 121järgi süüdimõistmiseks teisele isikule füüsilise valu tekitamisest.

U.Z mõisteti süüdi käte ja jalgadega A. W.e korduvas löömises näkku ja kehasse ning talle füüsilise valu ja verevalumite tekitamises. Seega ei olnud tegemist mitte ühekordse käitumisaktiga ja pelgalt füüsilise valu tekitamisega, vaid U.Z lõi kannatanut korduvalt pähe ja kehasse. Löömine ei leidnud aset mitte vastastikuse tüli käigus, vaid U.Z ründas kannatanut põhjendamatult ja täiesti ootamatult. Tõsisem tagajärg jäi saabumata, kuna politseinikud sekkusid ja paigutasid U.Z-i teise kambrisse. 5.2.

§ 121

sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 45lg 1 kohaselt on vangistuse minimaalne määr 30 päeva.

U.Z-i karistati 4 kuu vangistusega, mis on sanktsiooni alammäära lähedane karistus. Lisaks sellele on kohus

§ 238

lg 2 alusel vähendanud mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistnud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 20 päeva. U.Z-ile karistust mõistes on maakohus lähtunud

§-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks U.Z-ile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse asendamise üldkasuliku tööga. Kohus on põhjendanud, miks tuleb U.Z-i karistada reaalse vangistusega ning miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke teiste vahenditega. Kuna U.Z pani uue 2

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 7.

novembri 2007.a otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 1 aasta 5 kuud 26 päeva ja mõistnud liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 aasta 8 kuud 16 päeva. 5.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu
2. oktoobri 2008.a otsus U.Z-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Igor Amann 3