Kriminaalasi nr. 1-07-6588 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30. juunil 2008. a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Tatjana Tamm kaitsjad Marko

§ 275

ja § 274 lg 1 järgi, l e i d i s: L.Z-i süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes, 31.märtsil 2007.a kella 02.00 paiku Tartus Riia 179a asuva Lõuna Politseiprefektuuri Tartu arestimaja hoovis solvas võimuesindajana avalikku korda kaitsvat Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel S.H. seoses tema ametikohustuste täitmisega, sõimates politseiametnikku ebatsensuursete sõnade ja väljenditega (vaata S.H ülekuulamise protokoll) ning lubades, et nad on “surnud mehed”, millise tegevusega alandas tema au ja väärikust. Seega pani L.Z toime

§ 275

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. L.Z-i süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes, 31.märtsil 2007.a kella 02.00 paiku Tartus Riia 179a asuva Lõuna Politseiprefektuuri Tartu arestimaja hoovis üritas ühe käega kägistada kaelast võimuesindajana oma ametikohustusi täitvat Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel M.K. ja haaras seejärel kahe käega rinnust kinni samuti võimuesindajana oma ametikohustusi täitval Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel S.H. ning tõukas viimase endast eemale nii, et S.H. kukkus ja vigastas põlve, laupa ja küünarnukki. Seega pani L.Z toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. L.Z end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Kohus leiab, et süüdistatava süü

§ 274lg 1 ja § 275 järgi leidis kohtuistungil täielikult tõendamist.

Kriminaalasjas on kannatanuteks Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna patrulltalituse konstaabel S.H. ja vanemkonstaabel M.K.. 31.märtsil

1. a. olid nad mõlemad töökohustusi täitmas Tartu kesklinnas. Kannatanute kohtus antud ütluste kohaselt sõitsid nad mööda Tartus Poe tänaval asuvast kasiinost Olympic Casino. Neile andsid peatumismärguande Falcki turvatöötajad, kes palusid abi seoses kasiinos oleva alkoholijoobes mehega. Nad sisenesid kasiinosse ja nägid põrandal noormeest, s.o L.Z-i, kelle käsi Falcki töötajad raudu panid. M.K. sõnul oli näha rüselemist tunnuseid lamaja oli näost punane ja Falcki töötajatel jooksis higi. Nad selgitasid, et on politseitöötajad ning mees rahunes. Nad palusid Falcki töötajatel mehelt käerauad ära võtta ja toimetasid viimase politseiautosse. M.K. läks kasiinosse tagasi ning kuulis turvatöötajatelt, et need olid meest korduvalt korrale kutsunud ja lahkuda palunud. Mees oligi läinud, kuid iga kord tagasi tulnud. Viimasel korral hakkas mees vastupanu osutama. Mõlemad kannatanud kinnitasid, et mehel olid ilmsed alkoholijoobe tunnused – alkoholilõhn suust, ebaselge pilk, häiritud kõne ja koordinatsioon, taaruv olek. Nad otsustasid süüdistatava arestimajja kainenema toimetada, kuna mees oli kasiinos toime pannud õigusrikkumise ning nad ei suutnud välja selgitada mehe nime ja elukohta. Joovet nad alkomeetriga ei tuvastanud, kuna seda teeb arestimaja töötaja. M.K. kinnitas, et nad ütlesid mehele, et toimetavad ta arestimajja avalikus kohas joobes olemise tõttu. L.Z tuli kaasa rahumeelselt, kuid muutus agressiivseks, kui nad arestimaja hoovil palusid mehel autost väljuda. Hoovil toimunut on kannatanud kirjeldanud järgmiselt. S.H. ütluste kohaselt keeldus L.Z autost välja tulemast ning hakkas teda ja tema paarimeest ebatsensuursete sõnadega solvama. Mees kasutas sõnu „kuradi mendid“, „jobud“ ning saatis neid perse ja mujale ka. Ta tundis end solvatuna, hoiatas meest, et solvamine võib kaasa tuua kriminaalasja ja palus mehel autost välja tulla. L.Z aga jätkas solvamist. Tema ja M.K. võtsid kinni süüdistatava riietest ja hakkasid meest autost välja tirima. L.Z võttis ühe käega kinni M.K. kaelapiirkonnast. Teisest käest hoidis kinni tema. Kui nad olid mehe autost välja tõmmanud, jättis mees M.K. rahule, haaras kahe käega tema riietest ja viskas ta vastu arestimaja seina. Ta kukkus põlve ja jalaga vastu maad ning peaga vastu seina, tundes tugevat valu. Tema ja M.K. panid mehe pikali ja paigaldasid käerauad. Mees paigutati arestimaja kambrisse. Sel ajal ütles süüdistatav neile, et omab palju relvi ning et tema ja ta paarimees on surnud mehed. Ta ei võtnud seda tõsiselt, aga politseiandmebaasi kontrollimisel selgus, et mehel oli registreeritud mitmeid relvi. L.Z joobe meditsiinilist tuvastamist arsti poolt ei nõudnud ja ta oli juures, kui arestimajas teostati joobe tuvastamine digitaalse alkomeetriga. L.Z võis saada kriime, kui ta paarimehega meest autost jõuga välja tõmbas. Umbes nädal peale sündmust palus L.Z temalt vabandust ja ütles, et ei mäleta toimunut. S.H. vigastused nähtuvad tema traumakaardist nr 5154, mille kohaselt tuvastati tal traumapunktis samal päeval vasakul käel küünarnuki marrastus, käe liikumine valulik; paremal käel marrastus, marrastus otsmikul (tl 7-9). M.K. ütluste kohaselt keeldus L.Z autost väljumast ja kasutas ebatsensuurseid sõnu. Solvangud käisid esialgu S.H. kohta, kuna süüdistatava pilk ja kõne olid paarimehele suunatud. S.H. üritas süüdistatavat sõnadega rahustada, aga mees sõimas edasi. Milliseid sõnu süüdistatav kasutas, ta ei mäleta, aga sõna „jobu“ oli nende hulgas. Ka tema proovis meest rahustada, kuid see oli tulutu. L.Z kasutas sõnu mis solvasid politsei mundrit ja tema isikut. Ta on oma töös harjunud solvamistega ning ta ei pane üldjuhul seda tähele, aga seekord oli solvanguid palju ja ta tundis end solvatuna. Ta haaras mehel püksirihmast ja S.H. võttis kinni mehe käest ning nad hakkasid meest autost välja tõmbama. Süüdistatav püüdis parema käega haarata tema kõripiirkonnast, kuid ei tabanud. Ta suutis eemale astuda ning süüdistatav sai kinni ainult tema riietest (kaelapiirkonnas). Paarimees tõmbas L.Z-i temast eemale. Süüdistatav haaras mõlema käega S.H. rinnust ja viskas endast eemale. S.H. kukkus maha. Ka L.Z kaotas tasakaalu. Ta pani mehel käed raudu. Arestimajas joobe tuvastamise juures ta ei olnud, kuid temale mees ei öelnud, et soovib joobe tuvastamist arsti poolt. Õuel rüselemisest olid S.H. jalal ja pea piirkonnas kriimustused. L.Z-i ütlused olid solvavad nende esitamise ajal ja ta tundis end solvatuna. Hiljem ta rahunes ja solvamise koha pealt ta end kannatanuna ei tunne. Eeluurimisel 03.aprillil
2. a. (tl 11) on kannatanu nimetanud, et seda, et L.Z teda ja tema paarimeest relvaga ähvardas, ta väga isiklikult ei võtnud, sest ta ei uskunud, et mees neid kohe tapma hakkab. Kohtus on kannatanu kinnitanud, et mingi ohutunne tal oli, kuid see möödus mingil määral järgmiseks hommikuks ning lõplikult peale L.Z-i vabandamist. Nimelt võttis süüdistatav temaga hiljem ühendust, vabandas ja ütles, et oli väga purjus ja ei andnud endale aru. L.Z võis viga saada autost välja võtmisest kuni kambrisse toimetamiseni. Kriminaalasjas on tõendiks ka patrullileht 30.-31.märts
3. a., mille kohaselt patrullitoimkonnas olnud M.K. ja S.H. läksid kl 01.40 appi Falck töötajatele, kuna L.Z ei allunud Olympic Casinos turvameeste käsklustele. Samuti hakkas mees vastu politseitöötajatele arestimajas. L.Z oli alkoholijoobes ja toimetati arestimajja, kus ta hakkas vastu politseitöötajatele. S.H. fikseeris oma vigastused traumapunktis (tl 12-14). L.Z-ile koostati joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll. Sellest nähtuvalt skandaalitses süüdistatav 31.märtsil 2007.a. kl 01.45 joobnuna Tartus Poe tn Olympic kasiinos ja ei täitnud turvameeste korraldusi. Tal olid koordinatsioonihäired ja alkoholilõhn suust. Kell 07.30 tuvastati alkomeetri näit 0,57 mg/l kohta. Isiku ja tema asjade läbivaatusel fikseeriti, et tal oli vasakul küünarnukil nahamarrastus. L.Z oli väga agressiivse käitumisega, keeldus täitmast politsei seaduslikke korraldusi ning lõhkus kambri ust. Taolise käitumise tõttu kainestuskambris kohaldati L.Z-i suhtes sel ööl kolmel korral käeraudu (tl 15-16). Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendid kogumis näitavad, et alkoholijoobes ja ärritunud olekus L.Z solvas tahtlikult oma ametikohustusi täitvat S.H. ning tõukas ta vastu seina ning püüdis kägistada viimase paarimeest M.K. . Süüdistatava poolt kasutatud solvavad väljendid kajastuvad S.H. ülekuulamise protokollis ning samuti kohtuistungi protokollis. Nii kaitsjale kui süüdistatavale on need sõnad ja väljendid teada. Kannatanu tundis, et solvati teda kui isikut ja kui ametikohustusi täitvat politseinikku. Kannatanute ütlused on loogilised ning kooskõlas üksteisega, patrullilehega ja L.Z-i kainenemisele toimetamise protokolliga. L.Z end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Eeluurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel 31.märtsil
4. a. on ta end temale

§ 274

lg 1 järgi esitatud kahtlustuses (vägivalla kasutamine oma ametikohuseid täitvate politseiametnike S.H. ja M.K. e suhtes) süüdi tunnistanud (tl 21). Ülekuulamise juures viibis ka L.Z-i kaitsja Valli Murde. Ka 13.aprillil 2007. a. ülekuulamisel, kus osales kaitsjana Marko Paabumets, tunnistas L.Z end talle

§ 275järgi esitatud kahtlustuses (ametikohustusi täitva S.H.

solvamine) osaliselt süüdi. Kohtuistungil jäi L.Z selle juurde, et ei ole kuritegusid toime pannud. Tema selgituste kohaselt esimesel ülekuulamisel võttis ta teo omaks, kuna ta tahtis arestimajast välja saada ning kaitsja soovitas tal alla kirjutada. Teisel ülekuulamisel aga võttis tal jupp aega, et aru saada mis üldse toimub ja mida temaga teha tahetakse. Tema omakäeline vabandus esimesel protokollil oli kirjutatud advokaadi soovitusel ning lootuses, et ta lastakse siis kohe arestimajast välja. Samuti tundis ta endal natuke süüd, kuna ta oleks võinud sel õhtul jätta kasiinosse minemata. Kriminaalasja kohta on süüdistatav kohtus andnud järgmisi ütlusi. Ta läks Olympic Casinosse õlut jooma. Ta istus baaripukil, kui turvamehed kutsusid kohale politseinikud, kes palusid tal kaasa tulla. Mingit rüselust eelnevalt ei olnud ja politseinikega läks ta kaasa. Ta arvas, et nad viivad ta koju. Teda viidi aga hoopis arestimaja juurde. Seal tehti uksed lahti, talle suunati prožektorid näkku ning kästi välja tulla. Ta küsis, et miks teda sinna toodi ja palus ennast joobe tuvastamiseks arsti juurde viia. Temast haarati aga kinni ja tõmmati jõuliselt. Ta kukkus ja toetas M.K. e peale. S.H. ronis talle selga, ta käed väänati selja taha ja pandi raudu. Keegi lõi teda vist kontsaga kõrva taha. Tema väljatirimise ajal füüsiliselt vastu ei hakanud, politseinike peale vihaseks ei saanud, ebatsensuurseid väljendeid kogu aja jooksul ei kasutanud ja kedagi ei solvanud. Ta ei ole üldse selline inimene. Ta võis öelda „jobu“, kuid see käis tema enda kohta. Ta ei mäleta täpselt, sest kaks suurt meest tampisid teda ning ta kaotas ka vist teadvuse. Ta viidi kohe kambrisse, kus ta aheldati voodi külge. Joovet tuvastati alles järgmisel hommikul. Ta puhus esimese korraga välja 0,00, kuid siis toodi uus aparaat, mis näitas 0,

1. Selliste ütlustega on vastuolus L.Z-i eeluurimisel 31.märtsil
2. a. antud tunnistus, mille kohaselt ei tahtnud tema politseiautost välja tulla, vaid tahtis ära koju minna. Seejärel ta ei mäleta, kas politsei ütles talle korra või mitu korda, et ta autost välja tuleks. Ta mäletab ainult seda ,et politsei hakkas teda mingi aja pärast sealt autost välja tõmbama ja selle tõmbamise ajal sai ta vihaseks ning hakkas politseiametnikele vastu rabelema. Ta ei mäleta täpselt mismoodi ta neile vastu hakkas, sest oli purjus ja tahtis koju minna. Kohtuistungil süüdistatav jäi enda poolt kohtus räägitu juurde. Uurija kirjutas tema jutust üles täiesti suvalise sõnumi ning jättis kirja panemata, et tema oli tahtnud ka ekspertiisi viimist. Tema tahtis aga koju minna, ta pea valutas, süda oli paha, kaitsja soovitas alla kirjutada ning nii ta lolli peaga tegigi. Samuti ei ole õige protokollis märgitu, et ta oli purjus. Ta oli kerges joobes, ära joonud 2-4 väikest pitsi viina ning ta mäletab kõike. Ta võis küll kasutada sõnu, mis sisalduvad tema 13.aprillil
3. a. ülekuulamise protokollis, s.o “kurat“, „perse“ või midagi taolist, kuid ta arvab, et ei kasutanud. Ta ei tea, miks politseinik arvas, et need käivad tema kohta. Ta küll vabandas hiljem politseinike ees, kuid seda põhjusel, et ta tahtis näha mis mehed need on. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused on antud enda süüst vabastamiseks ning paljasõnalised. Need on vastuolus kannatanute tunnistustega, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga ning patrulllehega. Samas, kuna L.Z-i ütlused on vastuolulised ning ta ei ole ütlustes esinevaid vastuolusid suutnud usutavalt põhjendada, siis leiab kohus, et tema ütluste, kui usutavate tõenditena, ei saa asja lahendamisel arvestada.

§ 274

lg 1 sätestab vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.

§ 275

näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Õigushüve on avalik võim ja avalik kord. Sekundaarselt ka inimese au ja väärikus. Seega kaitstakse võimuesindajat või avalikku korda kaitsvat muud isikut nii solvamise kui ka laimamise eest. Võimuesindajaks toodud sätete mõttes on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni. Vastavalt politseiseaduse § 3 tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Seega on S.H. ja M.K. võimuesindajateks

§ 274lg 1 ja § 275 mõttes.

Nad kuulusid patrulltoimkonda ning Falck turvamehed vajasid nende abi avaliku korra kaitsmisel. Kannatanud otsustasid toimetada L.Z-i arestimajja kainenema. Kohus on seisukohal, et politseiametnike tegevus oli põhjendatud. Politseiseaduse § 152 lg 3 kohaselt toimetatakse kainenemisele politsei arestimaja või arestikambri kainestuskambrisse joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobeastmes ning kes joobe tõttu on: 1) agressiivse käitumisega; 2) märgatavate koordinatsioonihäiretega; 3) orienteerumis- ja liikumisvõimetu. Samuti sätestab sama paragrahvi lõige 7, et avalikus kohas joobeseisundis viibiva isiku, kelle isik on tuvastatud ja kelle elukoht on samas asustusüksuses või linnaosas, võib juhul, kui ta ei käitu agressiivselt, toimetada koju täiskasvanud perekonnaliikme hoole alla. Käesoleval juhul oli L.Z agressiivne, mistõttu Falck turvamehed politsei abi vajasidki ning joobes. Kannatanud hindasid joobeseisundit keskmiseks süüdistatava väliste joobetunnuste põhjal ning tema käitumise põhjal nende sisenemisel kasiinosse ning nende sellist seisukohta kinnitas hiljem arestimajas teostatud joobe tuvastamine. Tema agressiivset käitumist kinnitab ka asjaolu, et arestimajja jõudmisel oli vajalik mitmel korral L.Z-i suhtes kohaldada rahustusmeetmeid, mida rahulikult käituva isiku suhtes tehtud ei oleks. Seega toimetasid S.H. ning M.K. L.Z-i arestikambrisse kainenema põhjendatult. Kohus leiab, et L.Z-i kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 274lg 1 järgi.

Süüdistatav proovis kägistada M.K. ning tõukas S.H.. Viimane kukkus tõukest maha ja ka vastu maja seina, saades sellest kerged vigastused. Vägivald oli seotud võimuesindajate, s.o politseiametnike ametikohustuste täitmisega ning vägivalla ajendiks oli konkreetne avalikku korda kaitsev tegu. Kohus on samuti seisukohal, et süüdistatavale on õigesti kvalifitseeritud süüdistus ka

§ 275järgi.

Kaitstavaks õigushüveks on avalik võim ja avalik kord ning sammuti inimese au ja väärikus. S.H. tundis, et halvustatakse teda ja tema ametit. Solvangud olid esitatud ebasündsas vormis ning agressiivselt. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute poolt antud ütlustes, mis oli ühesed nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil antuna. Samuti puudub alus kahelda nende ütlusi kinnitavates dokumentaalsetes tõendites. L.Z pani kuriteod toime tahtlikult ning tema vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab siinjuures ka L.Z-i kohta esitatud positiivseid iseloomustusi. Tema töökohast OÜ-st I&T Metall on L.Z-i, kes töötab seal alates 01.veebruar 1995. a. programmeerijana, iseloomustatud kui oma eriala valdavat kohusetundlikku ja distsiplineeritud töötajat, kes omab töökollektiivis autoriteeti ja kelle läbisaamine töökaaslastega on hea. Ta on arenenud silmaringiga, suhtub kriitiliselt ümbritsevasse, on rahulik, sõbralik ja mõistev (tl 29). Tartu Jahindusklubist väljastatud iseloomustusest nähtub, et L.Z on jahindusklubi ja Rannu Jahiseltsi liige alates 2002 .a. Ta on aktiivne, kohusetundlik ja distsiplineeritud jahimees ning laskesportlane. Tema läbisaamine jahikaaslastega on hea. Ta on rahuliku ja sõbraliku iseloomuga ning arusaamatusi ega konflikte esinenud ei ole (tl 36). Käesolevas kriminaalasjas pani L.Z toime teise astme kuriteod ning tema käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 274

lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 275sätestab karistuseks rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd L.Z on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud ühel korral (Lõuna Politseiprefektuuri 23.03.2008. a. otsusega liiklusseaduse § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 420 kr (tl 55)) ning tal on olemas kindel töökoht, on võimalik tema suhtes kohaldada kergemat sanktsioonis ettenähtud karistust, s.o rahaline karistus. Rahalise karistuse suuruse määramisel arvestab kohus L.Z-i keskmise päevasissetuleku suurust (tl 33) ning Hanza.Neti väljatrükke, mis kajastavad süüdistatava laenusummasid (tl 37, 38). Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada mõlema süüdistuse järgi miinimumi lähedaste suuruste karistustega. Kuna

§ 274

järgi toimepandud teoga oli rünnatud ja kahjustatud otseselt politseiametnike tervis, siis nimetatud süüdistuses on põhjendatud määrata kõrgem karistus. L.Z oli eeluurimisel kahtlustatavana kinnipeetud 31.märtsil 2007. a., s.o ühe päeva (tl 1718), milline tuleb

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka.

Menetluskuludena tuleb L.Z-ilt välja mõista kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu, kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu ja süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha. Juhindudes KrMS § 180, § 313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.Z

§ 274lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kuuskümmend

§ 275järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kolmkümmend

§ 64lg 1 alusel mõista L.Z-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, rahaline karistus kuuskümmend

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka L.Z-i eelvangistuses viibitud aeg 31.märts 2007.a., s.o üks

§ 70lg 2 alusel rahalise karistuse kolmele