lg 1 alusel rahatrahv 1000,- krooni; 2) 21.04.1994.a.
lg 2 p 1,2,3 alusel rahatrahv 3000,- krooni; 3) 18.04.1997.a.
lg 2 p 2 - § 15 lg 2 alusel vk 3 kuud; 4) 18.05.1998.a.
lg 2 - § 139 lg 2 p 1,2 alusel tingimisi vk 6 kuud katseajaga 2 aastat; 5) 14.04.1999.a.
lg 2 - § 139 lg 2 p 1,2 alusel vk 6 kuud; 6) 29.11.2000.a.
lg 2 p 2 - § 15 lg 2 alusel vk 4 kuud; 7) 03.01.2002.a.
S § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1,2 alusel tingimisi vangistus 3 k katseajaga 1 a 6 k; 9) 18.11.2003.a. Tallinna LK poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel vangistus 7 kuud; 10) 21.04.2005.a. Tallinna LK poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel vangistus 6 kuud, katseajaga 1 aasta 6 kuud; 11) 23.09.2005.a. Tallinna LK poolt KarS § 280 lg 1 alusel rahaline karistus 4000,- krooni; 12) 09.03.2006.a. Harju MK poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 alusel vangistus 1 aasta; 13) 11.04.2006.a. Harju MK poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel vangistus 1 aasta, vabanes karistuse täieliku ärakandmist 03.03.2007.a. väärteokorras karistatud 11 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld;süüdistusasja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. N.A süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 27.06.2007.a. kella 15.00 paiku Tallinnas Lai tn 32 asuva kohvik – kauplus - vinoteegis Delica, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt varastas OÜ-le A kuuluva sularaha summas 50 000,- krooni ning KK´ile kuuluva sularaha summas 415,krooni, tekitades kannatanule varalist kahju. Seega pani N.A toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ehk KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendite loetelu: - tunnistaja ÜL´e ütlused (tl. 2 – 3), 27.06.2007.a. umbes kell 15.00 nägi, kui tuli alt korruselt pikemat kasvu mees, kes on nägupidi tuttav, kui pidevalt käiv ja midagi otsiv meesterahvas. Meesterahvas otsib midagi varastada. On teda isiklikult mitu korda jälginud ja saatnud poest minema. Samal momendil, kui meesterahvas tuli alt 2 veinikeldrist siis röögatas, et narkar ja K jooksis alla vaatama, kas on midagi kadunud ja tema läks sellele meesterahvale järgi, et vaadata kuhu ta läheb ja samal ajal ootas kuna K tuleb ja ütleb, kas on midagi kadunud. Kui K tuli ülesse jooksis ta mehele järgi ja nägi ta selga kuni ta kadus Vaimu tänavale. Tööle tagasi minnes, selgus, et kadunud oli 50 000,krooni firma raha ja veel 400,- krooni Ki isiklikku raha. - N.A äratundmisele esitamine ja fototabel (tl. 4 – 6, 7), Ü 27.06.2007.a. kella 15.00 paiku L tundis fotolt nr 2 ( N.A) ära isiku, kes käis kohvik – kaupluses OÜ D , aadressil Lai 32 ja varastas sularaha 50 000,- krooni ja rahakotist 400,krooni. tunneb isikut näo ja pikkuse järgi. Ning on kindel, et see on sama isik. - Kannatanu KKi ütlused (tl. 8 – 9), 27.06.2007.a. kella 15.00 ajal avastas, et tema töökohas Lai tänav 32 „Delicia“ kohvikust veinikeldri kontoriruumist, mis on eraldatud metall – väravaga. Värav oli suletud aga mitte lukus. Lauasahtlist oli varastatud firmale kuuluv sularaha summas umbes 50 000,- krooni. kabinet jäi valveta umbes pooleks tunniks, ise oli kohviku I korrusel leti taga. Kella 14.45 ajal tuli keldrikorruse veinisaalist kahtlane meesterahvas, kes möödus kassast pea pööratuna toiduriiulite poole, et mitte oma nägu näidata. Seepeale jooksis ta veinikeldrisse ja avastas, et tema käekott on lahti ja rahakotivahelt on võetud sularaha 415,- krooni. Jooksis ülesse kohvikusse tagasi ja ütles müüjatele, et see narkomaan varastas tema rahakotist raha. Jooksid kahe müüjaga välja ja nägid meesterahvast jooksmas Vaimu tänavale. Vaimu tänavale jõudes kaotasid meesterahva silmist. Seda noormeest on müüjad ja tema ka ennem näinud. Meesterahvas on mitu korda ennem ka nende kohvikus käinud, vahest on olnud tal ka sõber kaasas. - Kahtlustatavana N.A puhtsüdamlik ülestunnistus ja ütlused (tl. 19, 21 – 23), 2007 aasta juuni lõpus, kuupäeva täpselt ei mäleta, läks Lai tänaval asuvasse veinibaari. See oli päevasel ajal. Veinibaaris istusid mingid inimesed, ta möödus ja läks alla keldrisse. Seal nägi mingit kappi, tegi ukse lahti ja võttis sealt sularaha (umbes 50 000,- krooni). Kõrval seisis kott, millest võttis välja rahakoti, kust võttis 400,- krooni, rahakoti jättis. Läks üles, väljus veinibaarist ja lahkus, kedagi teda taga ajamas ei näinud. Raha kulutas umbes kahe nädalaga. Kohtuistungil N.A seletas, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus, kuulanud ära kohtualuse süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süü N.A-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on kohtualuse käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteona. Eeluurimisel N.A kinnitas, et 2007 aasta juuni lõpus, kuupäeva ta täpselt ei mäleta, läks ta Lai tänaval asuvasse veinibaari. See oli päevasel ajal. Veinibaaris istusid mingid inimesed, ta möödus ja läks alla keldrisse. Seal nägi mingit kappi, tegi ukse lahti ja võttis sealt sularaha (umbes 50 000,- krooni). Kõrval seisis kott, millest võttis välja rahakoti, kust võttis 400,- krooni, rahakoti jättis. Läks üles, väljus veinibaarist ja lahkus, kedagi teda taga ajamas ei näinud. Raha kulutas umbes kahe nädalaga. Kannatanu K K kinnitas, et 27.06.2007.a. kella 15.00 ajal avastas ta, et tema töökohas Lai tänav 32 „Delicia“ kohvikust veinikeldri kontoriruumist, lauasahtlist oli varastatud firmale kuuluv sularaha summas umbes 50 000,- krooni. kabinet jäi valveta umbes pooleks tunniks, ise oli ta kohviku I korrusel leti taga. Kella 14.45 ajal tuli keldrikorruse veinisaalist kahtlane meesterahvas, kes möödus kassast pea pööratuna toiduriiulite poole, et mitte oma nägu näidata. Seepeale jooksis ta veinikeldrisse ja avastas, et tema käekott on lahti ja rahakotivahelt on võetud sularaha 415,- krooni Kohtualuse süüd kinnitavad ka tunnistaja ÜL´e ütlused (tl. 2 – 3), mille kohaselt 27.06.2007.a. umbes kell 15.00 nägi ta kui tuli alt korruselt pikemat kasvu mees, kes on nägupidi tuttav, kui pidevalt käiv ja midagi otsiv meesterahvas. Meesterahvas otsis midagi varastada. Tunnistaja oli teda isiklikult mitu korda jälginud ja saatnud ta poest minema. Samal momendil, kui meesterahvas tuli alt veinikeldrist siis ta röögatas, et narkar ja K jooksis alla vaatama, kas on 3 midagi kadunud ja tema läks sellele meesterahvale järgi, et vaadata kuhu ta läheb ja samal ajal ootas kuna K tuleb ja ütleb, kas on midagi kadunud. Kui K tuli ülesse jooksis ta mehele järgi ja nägi ta selga kuni ta kadus Vaimu tänavale. Tööle tagasi minnes, selgus, et kadunud oli 50 000,krooni firma raha ja veel 400,- krooni Ki isiklikku raha. N.A äratundmisele esitamine ja fototabel (tl. 4 – 6, 7), kus ÜL tundis fotolt nr 2 ( N.A) ära isiku, kes 27.06.2007.a. kella 15.00 paiku käis kohvik – kaupluses OÜ Delicia, aadressil Lai 32 ja varastas sularaha 50 000,- krooni ja rahakotist 400,- krooni. Ta tundis isiku ära näo ja pikkuse järgi ning oli kindel, et see oli sama isik OÜ A on esitanud tsiviilhagi summas 50 000,- krooni ja KK 415,- ulatuses. Kohtualune kinnitas, et ta möödus veinibaaris istuvatest inimestest ja läks alla keldrisse. Seal nägi mingit kappi, tegi ukse lahti ja võttis sealt sularaha umbes 50 000,- krooni. Kõrval seisis kott, millest võttis välja rahakoti, kust võttis 400,- krooni, rahakoti jättis. Ka tunnistaja Ü.L kinnitas, et tööle tagasi minnes, selgus, et kadunud oli 50 000,- krooni firma raha ja veel 400,- krooni Ki isiklikku raha. Kannatanu kinnitas, et kadunud oli 50 000,- krooni firma raha ja käekotis oleva rahakotivahelt on võetud sularaha 415,- krooni. Kohus leiab, et kahju suuruses ei ole põhjust kahelda, kuna kohtualune on öelnud, et kapist võetud raha oli umbes 50 000 millise summa suurust kinnitavad ka kannatanu ja tunnistaja. Kohtualuse enda ja tunnistaja sõnade kohaselt võttis N.A kotist 400 krooni, mis kannatanu poolt täpsustades oli 415.- krooni, milles vaidlus puudus. KrMS § 37 lg 1 ja § 39 lg 1 mõttes on kriminaalmenetluse raames kohtul võimalik läbi vaadata selline tsiviilhagi, milles nõutakse vahetult kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamist. Antud kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et N.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, seega on N.A õigusvastaselt kahju tekitanud isik VÕS § 1043 mõttes. Kaitstav õigushüve on omand. VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes on antud kahju tekitamine õigusvastane kuna N.A võttis ära võõra vallasasja. Ta tekitas varalise kahju kokku summas 50 415,- krooni. Kohtul puudub põhjus seada kahtluse alla kahju suuruse nõue ning leiab, et kahju suurus 50 415 krooni on põhjendatud ja kuulub kohtualuselt väljamõistmisele. KrMS § 310 lg 1 alusel kuulub tsiviilhagi rahuldamisele täielikult. Kohtualune ei mäletanud täpselt kuriteo toimepanemise aega öeldes, et see oli 2007 a juuni lõpus, kuid materjalides puuduvad vastuolud ning kannatanu ja tunnistaja sõnul oli see 27.06.2007.a. kella 15.00 paiku, milles vaidlus puudub. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et N.A, kes oli korduvalt käinud Laia tn veinibaaris, kes on nägupidi tunnistajale tuttav, kui pidevalt käiv ja midagi otsiv meesterahvas, keda ta oli isiklikult mitu korda jälginud ja saatnud poest minema, kes tema hinnangul oli narkomaan, ei ole andnud enda isiklike huvidega kohandatud ütlusi. N.A tegu on toime pandud tahtlikult. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Kohus arvestab KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus N.A karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada reaalse vangistusega. Kohus arvestab, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei saabunud. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada. N.A karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus arvestab N.A iseloomustavaid andmeid, et teda on varem kriminaalkorras ja väärteo korras korduvalt karistatud, ta ei oma alalist töökohta, ta ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest ning et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Materjalide kohaselt on kohtualust varem kriminaalkorras karistatud 13 korral, väärteokorras 11- l korral, nendest 9-l korral NPAS § 15-1 alusel, ta ei oma töökohta, paranemise teele ei ole ta asunud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid asjaolusid kogumis hinnates, leiab kohus, et N.A on põhjendatud ja tarvilik toimepandu eest karistada reaalse vangistusega. Kohus 4 leiab, et sellega saavutatakse karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse ka ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist sellisele teguviisile. KrMS § 179 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 5400 krooni riigituludesse, hüvitamisele kuulub kaitsjatasu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179, § 180, § 237; § 238 lg 1 p 3; § 238 lg 2 ; § 310; § 311; § 312 ja § 313, kohus O t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.A KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus 1 aasta vangistust KrMS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda 8 kuulise vangistusega. Karistusaja alguseks lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista N.A-lt tsiviilhagid: OÜ A (XXX) kasuks 50 000,- krooni; KK (XXX) kasuks 415,- krooni Välja mõista N.A-lt, ik XXX, elukoht XXX, sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasu summas 1587.10 krooni riigituludesse. N.A tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXXXX ning selgitus „N.A ,1-07-9749, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu täitmise tähtajaks määrata 3 kuud karistuse kandmisest vabanemisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.