§ -de 10 p.5; 199 lg.1 p.1; 213 lg.1; 242 p.1; 306 lg.1 p.1,3,4 nõudeid. Apellant kinnitab, et varastas Paides asuvast Maksimarketi kauplusest alkoholi, kuid tõi alkoholipudelid kauplusest välja kolmel korral arvestusega, et tabamisel ei ületaks varastatu väärtus 1000 kr. suurust summat. Prokurör T. Viru kvalifitseeris toimepandud teod KarS § 199 lg.2 p.4 järgi, kuigi iga kolme toimepandud varguse puhul oli varastatud asja väärtus alla 1000 kr. ning tegu tulnuks kvalifitseerida KarS § 218 järgi. Kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras arutamise aluseks on
Apellant sellist avaldust prokuratuurile pole esitanud ning ta arvab, et prokurör soovis teda eksitada ning kriminaalasja fabritseerida. Prokurör hirmutanud apellanti ähvardusega, et kokkuleppemenetlusest loobumise korral taotleb ta kohtus karistuseks 2 aastat vangistust. Kohtunikuga kokkulepitu järgi mõistetakse apellandile karistuseks 1 aasta vangistust. Apellant ei valda eesti keelt ja soovinud
Prokurör keeldunud põhjendusega, et selles dokumendis pole apellandi jaoks midagi tähtsat. Prokurör T. Viru ei täitnud
Kohtuotsuses viitab kohtunik H.-V. Pihlak
§-le 306, mille p.3 järgi peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimuse : „ Kas tegu on kuritegu ning milleise paragrahvi , lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida ?“. Apellandi hinnangul pidanuks kohus toimepandud varguse iga lõpuleviidud episoodi kvalifitseerima KarS § 218 järgi . Maakohus ei järginud süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kehtivat seadust. Apellant taotleb kriminaalasja uut sisulist arutamist ning seadusele vastava kohtuotsuse tegemist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav L.I ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega peab vajalikuks märkida, et
4 kohaselt ei saa esitada apellatsiooni kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
lg.1 kohaselt või kohus kriminaalasja lahendada kokkuleppemenetluse korras süüdistatava kui ka prokuratuuri taotlusel.
sätestatuga on seadusandja delegeerinud prokuratuurile otsustusõiguse kokkuleppemenetluse võimaliku kohaldamise üle, seadmata tingimuseks süüdistatava poolt sellekohase kirjaliku taotluse esitamist. Kokkuleppemenetluseks kahtlustatava, süüdistatava ja tema kaitsja nõusoleku saamise kohta koostab prokurör
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et 3. detsembril 2007.a. koostas prokuröri abi Tiina Viru protokolli kahtlustatava L.I ja tema kaitsja, vandeadvokaadi Enno Palumetsa nõusoleku kohta kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Protokoll kokkulepemenetlusega nõustumise kohta on allkirjastatud kahtlustatava L.I ja tema kaitsja, vandeadvokaat E. Palumets. Süüdistatava kirjalik taotlus esitatakse
lg.1 järgi prokuratuurile siis kui kahtlustatav või süüdistatav omal initsiatiivil soovivad algatada kriminaalasja kokkuleppekorras menetlemist. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et süüdistatavale L.I-le ei ole 3.detsembril 2007.a. prokuröriga sõlmitud kokkuleppe vene keelset kirjaliku tõlget üle antud. Kriminaaltoimikus olevast eesti keelse kokkuleppe tekstist ( tl. 63-65 ) nähtub, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste ja kokkuleppe sõlmimise juures oli tõlk H. Peeterson, keda oli hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 321 järgi tõlkimisest keeldumise või teadvalt valesti tõlkimise eest. Süüdistatavale ja tema kaitsjale saadeti eesti keelse kokkuleppe koopiad. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab see asjaolu, et süüdistatavale L.I-le, kes ei vallanud eesti keelt, oli kokkuleppemenetluses
Pärnu Maakohtu 4. detsembri 2007.a. istungil on süüdistatav L.I kinnitanud, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Seega pole kokkuleppe vene keelse kirjaliku tõlke puudumine piiranud süüdistatavat L.I kokkulepe sisust ja tagajärgedest arusaamisel ega enda kaitseõiguse teostamisel.
lg.1 järgi leiab kokkuleppemenetluse võimaluste ja kahtlustatavale või süüdistatavale tema õiguste selgitamine aset kokkuleppemenetluseks nõusoleku saamisel. Ringkonnakohus on veendunud, et tõlgi ja vandeadvokaadist kaitsja osavõtt kokkuleppe sõlmimisest tagas süüdistatavale L.I-le kokkuleppest ja selles sisalduvast süüdistusest arusaamiseks vajaliku selgitustöö ka olukorras, kus kokkulepe oli koostatud eesti keeles, mille koopia anti süüdistatavale L.I-le. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-79-05 esitatud käsitluse järgi ei ole süü ülestunnisus kokkuleppemenetluse kohaldamise tingimuseks ega kokkuleppemenetluse läbirääkimise objektiks. Prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel on kokkuleppe sõlmimine võimalik vaid juhul kui süüdistatav ise on kokkuleppega nõus. Kokkuleppega nõustumine tähendab ka nõustumist süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning asjaoluga, et süüdimõistva kohtuotsus korral loetakse süüdistatavat kuriteo toimepanemises süüdi olevaks. Kokkuleppemenetluses otsustab kohus tõenduseseme asjaolude esinemise üle kriminaaltoimiku materjalidega tutvumise ja süüdistatava küsitlemise tulemusel kujuneva siseveendumuse järgi. Kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistvas kohtuotsuses ei esita kohus kuriteo faktiliste asjaolude tõendatuse põhistust ning süüdimõistev kohtuotsus koostatakse
Ringkonnakohtus pole kohtumenetluse poolte vahel vaidlust süüdistatava L.I poolt 20. novembril 2007.a. Paide linnas asuvast Maksimarketi kauplusest 1904 kr. kogumaksumusega alkohoolsete jookide ebaseadusliku omandamise eesmärgi müügiletist äravõtmise ja kauplusest väljaviimise faktilistes asjaoludes ega nende asjaolude kajastamise üle prokuröriga sõlmitud kokkuleppes. Ringkonnakohtu hinnangul on prokurör kokkuleppes kui esimese astme kohus kohtuotsuses süüdistatava L.I poolt mitme käitumisaktiga toimepandud alkohoolsete jookide ebaseaduslikku omastamise eesmärgil kauplusest „Maksimarket“ äravõtmist õigesti käsitlenud ühe jätkuva süüteona ja kvalifitseerinud toimepandu KarS § 199 lg.2 p.4 järgi. Jätkuv on kuritegu, mis koosneb vähemalt kahest, üksteisest lühema ajavahemikuga lahutatud teost, millel on sama süüteokoosseisu tunnused ning mis oma kogumis moodustavad ühe kuriteo sellepärast, et nad olid suunatud sama õigushüve vastu, põhjustasid ühtse kuritegeliku tagajärje ning pandin toime sama süüvormiga. Süüdistatav L.I tahtis ebaseaduslikult omandada ja ka tegelikult võttis kauplusest kauba eest tasumata ära viis pudelit alkohoolseid jooke, kogumaksumusega 1904 kr. Asjaolu, et selle karistatava teo toimepanemiseks sooritas süüdistatav mitmeid käitumisakte peitis alkohoolsete jookide pudelid karastusjookide hulka, kolmel korral toimetas ülerõiva varrukasse peidetuna alkoholipudelid kauplusest välja - ei anna alust neid üksikuid käitumiskate kvalifitseerida lõpuleviidud süütegudena KarS § 218 tähenduses. Karistuse on esimese astme kohus mõistnud vastavalt süüdistatava L.I ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppele ning see jääb karistusseadustiku eriosa vastava paragrahvi sanktsiooni piiridesse. Neil asjaoludel ja juhindudes
detsembri 2007.a. otsuse L.I suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. PREIMER P. RANDMA
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.