KOHTUOTSUS 1-08-6620 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juunil 2008.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-4849
(06237300576)Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi Prokuröri abi I.N süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi. Annika Vanatoa Tõkend I.N, elukoht: xxx ; isikukood: xxx; kodakondsus- EV; haridus: keskeri; emakeel: vene keel; töökoht: töölina; Kriminaalkorras varem karistamata Elukohast lahkumise keeld alates 22.06.2007.a. Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.N KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista I.N-ile 1 kuu 10 päeva vangistust . KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui I.N 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks määratud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1)elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15- päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks . Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev 03.juuni 2008.a. I.N-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista I.N-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1292.10 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks ) krooni ja 10 senti riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel , arvestades I.N-i varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid määrata, et I.N tuleb sundrahast ja kaitsjatasust kokku tasuda 3000 krooni, ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „I.N, 1-08-6620, sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa I.N viibides 20.06.2007.a. kella 13.00 ajal Tallinnas Punane 65-46 korteris, võttis ära vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt EK’le kuuluva mobiiltelefoni Samsung X520, maksumusega 1170 krooni.. Seega I.N, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 I.N-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. kannatanu EKe ülekuulamise protokollis ( t.l.2-7) seletab kannatanu, et 19.06.2007.a.tuli tema poolt üüritava korteri omanikule XXX külla tema tuttav I.N, nad napsutasid koos, Valeri jäi ööseks korterisse. 20.06.2007.a. tegi tema Valerile ettepaneku minna Laagnasse , kuid sel ajal kui tema toas oma riideid triikis, lahkus Valeri korterist võttes kaasa köögis kapi peal laadimas olnud tema mobiiltelefoni Samsung X520. Avastas telefoni kadumise umbes 10 minutit hiljem, Valerit enam õues ei leidnud. Telefoni maksumus 1170 krooni, telefoni sai 25.06.2007.a. politseist tagasi ; I.N oma puhtsüdamlikus ülestunnistuses (t.l.8,9) kinnitas, et 20.06.2007.a. oli koos talle vähetuttava Erichiga ühes korteris Punasel tänaval, Erichi teadmata varastas mobiiltelefoni Samsung X520, mille viis endale koju ja 22.06.2007.a. andis kohale tulnud politseile vabatahtlikult ära; I.N-i kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (t.l. 10-12) nähtub, et 19.06.2007.a. õhtul läks I.N oma tuttava AA juurde Punasel tänaval, Aleksei korteris oli veel mingi mees, koos võeti viina. Järgmisel hommikul läks A arsti juurde, tema jäi koos E korterisse. Ajal kui E riideid triikis, märkas I.N köögis laadimas mobiiltelefoni Samsung X520, pani selle endale taskusse koos SIM-kaardiga ja lahkus korterist. Kodus pani varastatud telefoni oma SIM-kaardi, tegi mõned kõned ja lülitas siis telefoni välja. Varguse toimepanekut põhjendada ei oska, kahetseb, rohkem midagi sellist ei tee; asitõendi vaatlusprotokollis ja fototabelitel ( t.l. 15-17) nähtub mobiiltelefon Samsung X520 bordoo värvi korpusega IMEI-kood XXX . Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav I.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. I.N ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mis on kohtule tõestuseks selle kohta, et tegemist oli I.N-i elus juhusliku episoodiga, millele süüdistatav seletust anda ei oska. I.N-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja samuti võimalust mõjutada I.N edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et I.N ei saa karistada rahalise karistusega, kuna ta ei tööta ega oma sissetulekut. Otstarbekas on mõista I.N-ile karistuseks lühiajaline vangistus, mida tingimuslikult ei kohaldata ja katseajaks tuleb I.N allutada käitumiskontrollile. Arvestades I.N-i varanduslikku seisu ja võimalust hüvitada menetluskulusid, leiab kohus, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda ja I.N tuleb tasuda menetluskuludest 3000 krooni. Kohtunik 3