1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-08-5914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juunil 2008.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja
§ 422
lg1 järgi Kohtuistungi toimumise aeg avalikul kohtuistungil lühimenetluses 27.-28. mail 2008.a. Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON T.L, ik. XXX, Vandeadvokaat Kersti Põld 2 Süüdi tunnistada T.L kuriteos
§ 422lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks
(1)aasta kuus
(6)kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada T.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes temale vähendatud karistuseks vangistuse üks
(1)aasta.
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta T.L-ile mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades T.L-i katseajal käitumiskontrollile.
§ 75
lg 1 alusel kohustada T.L katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et T.L’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. T.L anda katseajaks temale määratava Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 05. juunist 2008.a.
§ 50lg1 alusel võtta T.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks
(1)aastaks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 310 lg1 alusel jätta kannatanu Marko Tõnni tsiviilhagi läbivaatamata, selgitades, et kannatanul on õigus esitada kohtule tsiviilhagi lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista T.L-ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kohtuarstliku ekspertiisitasu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. T.L tasuda sundraha ja ekspertiisitasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber
- Makse selgitusse märkida: „T.L, 1-08-5914, sundraha, ekspertiisitasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. Süüdistus T.L on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema juhtides 19.01.2008.a kella 03.50 paiku Saare maakonnas Kaarma vallas Kuressaare-Püha-Masa maantee 9,8-ndal kilomeetril sõiduautot Mercedes-Benz 190 reg märgiga XXX XXX Pihtla suunas alkoholijoobes, rikkus VV 02.02.2001.a määrusega nr 48 kinnitatud LE §
- Juht ei tohi olla:1) joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. T.L juhtis autot kiirusega 100-120 km/h, rikkudes LE §
- Suurim lubatud sõidukiirus: 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Sõidukit juhtides jäi T.L magama, mille tagajärjel auto kaotas juhitavuse ja sõitis kurvis teelt paremale poole välja vastu puud. Seega rikkus T.L LE §
- Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduauto Mercedes-Benz reg märgiga XXX XXX omanik, kaasreisijana juhi kõrvalistmel istunud M.T. raske tervisekahjustuse: peaajuturse, traumaatiline pehmekelmealune verevalum vasemal oimu piirkonnas, näo- ja koljuluude hulgimurrud (LeFort III tüüp), alalõualuu murd, parema reieluu diafüüsi kinnine murd, parema abaluu killuline murd, mõlemapoolne kopsude põrutus, põrutushaav näopiirkonnas, millised on eluohtlikud tervisekahjustused ja sõiduauto purunemisega varalist kahju 23000.00 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, pani T.L toime
§ 422lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4 Kristel Pedassaar kohtunik