MS §-dest 426, 432, 383, 384. Määras: Jätta vabastamata S.R, isikukood xxx, temale Narva Linnakohtu 11.04.2003 kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja S.R-ile. Edasikaebamise kord. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Menetluse käik ja asjaolud. 1.Karistus. Narva Linnakohtu 11.04.2003 kohtuotsusega nr 1-754/02 karistati S.R-i
Karistuse algust arvestati alates 24.04.2002.
lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 2/3 karistusaja ärakandmist, see on 24.04.2008. 2.Vangla iseloomustus. S.R-i on olnud 5 distsiplinaarkaristust.Vanglas ei ole käitunud õiguskuulekalt, võib olla provotseeriv, seetõttu konfliktne Sidemed vabaduses viibiva vennaga puuduvad. Majanduslike riskide vältimiseks on vajalik töökoha leidmine. Eluasemega seotud riskid puuduvad. Iseloomult rahulik ja sõbralik. 3.Kriminaalhooldusametniku seisukoht on, et S.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei saa nõustuda, sest võimaliku vabanemise korral puuduks tal elukoht: korter, kus ta varem elas, on antud teistele isikutele, süüdimõistetu emal puudub võimalus võtta teda enda juurde elama. Süüdimõistetul puuduvad kehtiv elamisluba ja isikut tõendav dokument, mistõttu pole garanteeritud töö leidmine. Ärrituv ja solvuv iseloom võivad viia uute kuritegude toimepanemisele. 4.Süüdimõistetu S.R ei väljendanud seisukohta, mis põhjusel oleks vajalik vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Ta seletas, et enne vahistamist 6 aastat tagasi oli tal elamispind. Sissetulekuks oli invaliidsuspension, millele teenis lisa juhutöödega. xxxxxxxx elab ta ema, kellega ta peab sidet telefoni teel. Elamisluba ja Venemaa pass on aegunud. Vabanedes ei ole tal kavas ema juurde elama asuda, kuid arvab, et saab tagasi korteri, kus varem elas. 5.Prokurör leidis, et S.R-i ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada: ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Vangistuse kandmise ajal on ta korduvalt rikkunud korda ning saanud karistada. Süüdimõistetul puuduvad nii elamispind, kuhu vabanedes minna, kehtiv isikut tõendav dokument ja elamisluba. Ka ei osanud ta ise seletada, mis põhjusel tuleks ta vabastada tingimisi enne tähtaega. 6.Kohtu seisukoht. S.R kannab karistust tahtlikult toime pandud 1.astme isikuvastase kuriteo eest.
lg 2 p 2 järgi 1.astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduskaristusajast 2/3 ärakandmine- on täidetud: seisuga 24.04.2008 on tal ära kantud 2/3 karistusajast.
lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.Hodjuk kannab karistust raske isikuvastase kuriteo –teise isiku tapmise katse eest raskendavatel asjaoludel. Varem on teda 1 korral karistatud varguse eest. Karistuse kandmise ajal on talle 5 korral määratud distsiplinaarkaristused. Vabanedes puuduks tal kindel elukoht. Vabanedes ei saa ta arvestada oma majanduslike ja sotsiaalsete küsimuste lahendamisel abiga ema poolt. Teiste vabaduses viibivate isikutega sidemed puuduvad. Puudub koht, kuhu vabanedes elama asuda. Elamisloa ja dokumentide puudumine raskendavad vabanedes tema majanduslike ja elukondlike küsimuste lahendamist ning suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 432 lg 3, § 426, jätab kohus süüdimõistetu S.R-i vabastamata talle NarvaLinnakohtu 11.04.2003 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Täitmiskohtunik Anu Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.