lg 1, § 349 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 a katseajaga 2 a; 2) 06.05.2005.a Xxx Linnakohtu poolt
lg 1 järgi vangistusega 1 a katseajaga 2 a; 3) 17.01.2006.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
lg 2 p 1 järgi - § 25 lg 1, 2 järgi vangistusega 1 a 4 k; 4) 21.11.2006.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
lg 1 p 1 ja § 346 järgi vangistusega 8 k ja rahalise karistusega 80 pm, s.o 4000 krooni. Karistused olid liidetud. Vabanes Harju MK 28.05.2007.a määrusega katseajaga 1 aasta
alusel 08.06.2007.a, vangistuse ärakandmata osa on 4 k 3 p; tõkend – vahistamine alates 27.02.2008.a;süüdistusasjas
K.H süüdistatakse selles, et tema 18.02.2008.a kasutas Hansapanga Viru Keskuse kontoris aadressil Viru väljak 4, Tallinn AS nimele väljastatud ID-kaarti e. isikutunnistust nr XXX, mis on
järgi tähtis isiklik dokument, esitades selle isikut tõendava dokumendina AS-le Hansapank eesmärgiga omandada õigus saada endale internetipanga kasutajatunnus AS pangakontole ja pangakaart koos paroolidega AS nimele. Seega K.H pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti tema , olles eelnevalt 25.06.2004.a, 17.01.2006.a ja 21.11.2006.a karistatud kolmel korral kelmuse toimepanemise eest, 18.02.2008.a sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, esitades Raha 24 OÜle, Risicum Capital OÜ-le ja AS-le Kredest AS isiklikud andmed taotlusega laenu saamiseks. K.H esines sel moel vale nime all kavatsuseta laenu tagastada, mille alusel sai 18.02.2008.a krediiti Raha 24 OÜ-st summas 3000.- krooni, Risicum Capital OÜ-st 1000.- krooni ja AS-st Kredest 1000.- krooni, mis oli üle kanrud ASkuuluvale Hansapanga arvele nr xxxxxxxxxxxxx. Raha 24 OÜ poolt üle kantud 3000.- krooni ja Risicum Capital OÜ poolt üle kantud 1000.- krooni võttis K.H 18.02.2008.a sularahas välja, kasutades Hansapanga Viru Keskuses asuvast kontorist eelnevalt saadud AS nimele väljastatud pangakaarti. Kannatanule AS tekitas K.H sel viisil varalise kahju summas 4000.- krooni. Seega K.H pani toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse. 2 27.02.2008.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maria Sutt-Tehver, süüdistatav K.H ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus K.H karistamist
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud,
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 21.11.2006a mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 k 3 p vangistust – võrra ja liitkaristuseks mõista 1 a 4 k 3 p vangistust. K.H tunnistas ennast süüdistuses täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaalasja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et tema süü on täielikult tõendatud. Kokkuleppe sõlmimine on olnud K.H tõeline tahteavaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et K.H tuleb süüdi tunnistada
Kohus on kohtuistungil jõudnud veendumusele, et süüdistatava poolt enda süüdi tunnistamine kuriteo toimepanemises ning kokkuleppe sõlmimine süüdistatava, tema kaitsja ning prokuröri vahel on nende tõeline tahe ja kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätted. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 248 lg 1 p 5, kohus o t s u s t a s: Tunnistada süüdi K.H:
järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust,
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust.
a mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuud 3 päeva vangistust – võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 3 (kolm) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada K.H karistusaja hulka vahi all viibitud aeg ning karistuse algust arvestada alates 25.02.2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista K.H-lt 4000.- krooni AS, eluk XXX, kasuks. Välja mõista K.H-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni ja kaitsjatasu 2283.30 krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „K.H, 1-08-3214, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul, arvates karistuse kandmiselt vabanemisest. Kaitsjatasu tasumise tähtajaks määrata 7 kuud, arvates karistuse kandmiselt vabanemisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.