lg 2 p 4-25 lg 2 järgi; 3) 28.06.2007.a.
lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi, 4) 03.10.2007.a.
S § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi vangistusega 9 kuud KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele kuuluv karistus 6 kuud vangistust, vabanes 11.08.2008.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata advokaat Leelo Viil KarS 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; § 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-6 lg 1 p 2 , 256-6 lg 2 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi D.S KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 karistuseks 6 ( kuus) kuud vangistust. järgi ja mõista Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt D.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada D.S suhtes 26.10.2008.a. tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates Välja mõista D.S-ilt riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja 2283,30 menetluskulud krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777 . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATAUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD D.S on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema olles isik, kes on süstimaatiliselt toime pannud vargusi ( sealhulgas 24.12.2007.a., 12.02.2008.a. ), taas vastavalt oma ettekujutusele vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt 26.10.2008.a kella 13:25 paiku Tallinnas, Gonsiori 2 asuvast Tallinna Kaubamajast võttis ära jope Nike maksumusega 4699.- krooni, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Süüdistatav D.S tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 26.10.2008.a. läks ta Tallinna Kaubamajja eesmärgiga asju vaadata ning võib-olla midagi varastada. Ta pani proovikabiinis fooliumkotti Nike jope ning peitis selle oma riiete alla. Ta väljus turvaväravatest, mis häiret ja andnud ja läks lifti. Oli jõudnud I või teisele korrusele, kus tema juurde tuli turvatöötaja ning pidas ta kinni. Varastatu jope võeti ära. Jope varastas selleks, et see hiljem ära müüa /tl 8-9/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - peale tema isikliku omaksvõtu tunnistaja J. Surkova ütlustega selle kohta, et 26.10.2008.a. kella 13.00 oli ta tööl Tallinna Kaubamajas, kus märkas noormeest, kes võttis Nike dressid ja jope ning läks proovikabiini. Peale kabiinist väljumist pani ta tagasi ainult dressid. Seejärel noormees lahkus, kuid peale turvaväravate läbimist peeti ta kinni ning tema põuest leiti fooliumkotti peidetud Nike jope väärtusega 4699 krooni, mis tagastati kauplusele /tl 3- 4/; - õigusrikkuja kinnipidamise aktiga /tl 2/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et D.S isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi, väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes otsese tahtlusega, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega D.S panni toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. D.S karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid varasemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Inkrimineeritava kuriteo pani toime lühikese aja möödumisel viimase karistuse kandmiselt vabanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.