Kriminaalasi 1-08-13055
(08240100498)09.01.2009, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse lühimenetluses saabunud kriminaalasja materjalid G.D süüdistuses KarS § 424 alusel Tegi kindlaks: G.D-le on süüdistus kokkuvõtlikult esitatud selles: G.D, olles varem korduvalt karistatud auto juhtimise eest joobeseisundis nimelt Harju Maakohtu 14.12.2004 kohtuotsusega, Ida.Viru Maakohtu 15.06.2005, Viru Maakohtu 29.09.2006 kohtuotsusega 3-kuulise vangistusega katseajaga 18 kuud, Viru Maakohtu 05.06.2007 kohtuotsusega rahalise karistusega, pani taas salalaadse teo toime, nimelt -juhtis autot joobeseisundis 26.01.2008 kella 04.40 paiku Ida-Virumaal xxx asuva maja juures. Seega, pani G.D toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, ehk KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kohus on seisukohal, et kahtlustatava lühimenetluse kohaldamise taotluse läbivaatamisel, tuleks prokuratuuril tõsiselt kaaluda mitmeid momente, muuhulgas ka seda, kas antud kriminaalasja arutamine lühimenetluses on õige ning õiglase õigusemõistmise seisukohalt põhjendatud oleks. Seda eriti olukorras, kui kahtlustatav end süüdi ei tunnista, süüdistuse asjaoludega nõus ei ole ja teiste tõendite kaudu saadud tõendamisteave on küsitav ja/või puudulik. Kahtlustatavana ülekuulatud G.D lk 15 eitab kategooriliselt oma süüd kuriteos ja selgitab, et ta oli küll joobes, kus autot ta juhtinud ei ole. Ta jäi auto tagaistmele magama, kuidas ta autosse sai, ta ei mäletagi, võib olla tema joomakaaslased tõid teda koju, et ta garaažide juurde magama ei jääks. Kes sõitis autoga ta ei tea. Esitatud süüdistus tugineb kahe politseinikest tunnistaja ütlustele ( lk 3-4, 11, 13, 25, 26) kes ajasid kahtlustatava auto taga ja siis kui see peatus avastasid auto tagaistmel magama jäänud kahtlustatavat, nende arvates ta teeskles et magab. Süütevõtit süütelukus avastatud ei olnud. Jälgi auto ümber avastatud ei olnud ( sündmuskoha vaatlust teostatud ei olnud). Mõlemad tunnistajad väidavad, et nad hoidsid kahtlustatava auto kogu tagaajamise kestel vaateväljas. Samal ajal, tunnistajad ei olnud ülekuulatud selle kohta, kuidas siis kahtlustatav sattus tagaistmele – sel juhul nad oleksid pidanud nägema, kuidas ta ronib autojuhi istmelt tagaistmele, kuid selle kohta ei ole nende ütlustes midagi. Samuti jääb arusaamatuks, kui auto liikus kogu aeg ja nad ajasid auto taga pidevalt nende väljavaates, ja autost ei ole keegi välja läinud või hüpanud, siis kuidas juhtus nii, et väidetav autojuht ( kahtlustatav) sattus tagaistmele, kes siis juhtis autot tema tagaistmele ronimise ajal. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused vajavad kontrollimist kohtuistungil. Tunnistaja V. E lk 16-17 saabus sündmuskohale hiljem, kiirabi brigaadi koosseisus, ega näinud kes oli auto juhtinud isik, kuid kinnitab seda, et G.D oli ilmselt purjus, mida kahtlustatav ei vaidlustagi. Sama ütlusi andis tunnistaja S. Š lk 18-19. Tunnistajad T. T ja J. T lk 21, 23 kinnitavad kahtlustatava ütlusi, et nad tarvitasid garaažide juures alkoholi, G.D jäi magama, nad panid ta tema autosse tagaistmele magama. Autovõtmeid neil ei olnud. Kus need olid, nad ei tea, võib olla G.D enda juures. Tunnistajate ülekuulamisel ei olnud tuvastatud, kus konkreetselt see jooming toimus ja kas see on see sama koht, kus politsei hiljem autot avastanud. Süütevõtmete asukoht ei ole kriminaalasja uurimise raames tuvastatud. See isik, kelle juures oleksid süütevõtmed avastatud, võiks selgitada, kas ta ise juhtis autot, või ta edastas süütevõtmed teisele isikule. Kohus on arvamusel, et ka nende tunnistajate ütlused väärivad kontrollimist kohtuistungil. Kohus pöörab süüdistaja tähelepanu sellele, et antud olukorras isiku süüditunnistamise saavutamiseks on lühimenetluse kohaldamine vägagi küsitav, sest tunnistajate ütlusi ei ole kohtuistungi käigus võimalik kontrollida ja kõrvutada oma vahel ja kahtlustatava ütlustega. Samuti lühimenetluses pole võimalik kontrollida täiendavaid tõendeid. Kohtu arvates, kui süüdistaja leiab, et antud asjas olemasolevate tõenditega suudab ta kohtus saavutada süüdimõistvat otsust, tuleb tal arvestada kriminaalasja arutamisega üldmenetluses võistlevas protsessis. Kohtu arvates, kui kaitsja ja kahtlustatav leiavad, et üldprotsessis kaotamise risk on üsna suur, siis kokkuleppemenetluse kohaldamine välistatud ei ole. Eraldi kohus peab märkima ka järgmist. Lühimenetluse üheks eesmärgiks on kohtupidamisega seotud ressursside kokkuhoid, sest istungile ei kutsuta tunnistajaid. Samal ajal süüdistatavale „vastutasuks“ on süüditunnistamise juhul karistuse vähendamine 1/3 võrra. Lühimenetluse kohaldamist taotleb seaduse alusel süüdistatav ise. Prokurör vaatab taotluse läbi ja tal on õigus selle kohaldamisest keelduda. Näiteks, kui õigusemõistmise muud huvid kaaluvad üle kokkuhoiu huvi. Kohus ei leia, et igaüks süüdistatav väärib talle lühimenetluse kohaldamist. Kui isik kategooriliselt eitab oma süüd, olles varem mitmel korral samalaadse kuriteo eest karistatud nii tingimuslikult, reaalse vangistusega, kui ka rahalise karistusega, kusjuures ta oli varem kuriteo toime pannud katseajal, ja talle inkrimineeritud käesolev kuritegu on toime pandud katseaja jooksul, tuleks prokuröril tõsiselt kaaluda, kas selline kahtlustatav väärib lühimenetlust ja selle kaudu karistuse märkimisväärset vähendamist ( see on juhul, kui süüdistaja arvates on isiku vastu kogutud piisavad kindlad süütõendid). Kui aga süüdistaja kahtleb tõendite tugevuses, ja soovib isikule teha järeleandmisi lühimenetluse kohaldamise kaudu, ei saa kohus sellega nõustuda, sest see õõnestab karistamise olemust ja eesmärki - kaitsta õiguskord ja panna isik hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kuna tegemist on kuriteoepisoodiga, mille tõendamine kohtus nõuab süüdistaja kõva tööd, tunnistajate, kahtlustatava ülekuulamist ning nendest saadud andmete kogumi analüüsimist, ja asjaolud ei ole niivõrd selged, et kohus võiks kriminaaltoimiku pinnal teha kas süüdi- või õigeksmõistev otsus, tuleb kohus järeldusele, et antud olukorras ei ole kohtul võimalik lahendada antud kriminaalasi lühimenetluses. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalasi G.D süüdistuses KarS § 424 alusel tagastada Ringkonnaprokuratuurile kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja N. Rõžovile. Kohtunik Inna Kirsipuu Viru