1-08-1553\13

Kriminaalasi nr.1-08-1553 MÄÄRUS 16.juunil 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho tõlk Anna Jänes prokurör Ruti Kilg kaitsja Heiki Kuningas kriminaalhooldusametnik Maret Konson arutanud kohtuistungil kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet E.A suhtes leidis: E.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 01.veebruari 2008.a. otsusega KarS § 120 ja § 121 järgi ja karistatud kokku 4 kuud vangistusega, millest arvati maha 2 eelvangistusaes viibitud päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuu 28 päeva pikkune vangistus. KarS § 74 alusel määrati, et E.A-le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele ja talle oli määratud 1 aasta ja 6 kuuline katseaeg. Katseajaks oli E.A määratud kriminaalhooldusele ja ta oli kohustatud täitma katseajal kontrollnõudeid ja täitma lisakohustuse pöörduma 3 kuu jooksul psühholoogi poole. Kriminaalhooldusametnik esitas 22.aprillil 2008.a. erakorralise ettekande E.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks kuna ta ei ilmu registreerimisele ja ei ela kindlaksmääratud elukohas. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma esitatud taotluse juurde. E.A poolt kohtuistungil antud seletusest nähtus, et ei saanud registreerimiskohustust täita kuna ta sai kutsed kätte hilinenult ning viibis väljaspool Eestit seoses ema haigusega. E.A väitel ta ei teadnud, et talle oleks katseajaks pandud muid täiendavaid kohustusi. Psühholoogi poole ta ei pöördunud 3 kuu jooksul, kuna ei teadnud kuhu ja kelle poole pöörduda. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus süüdimõistetule määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui ta ei täida kontrollinõudeid või talle pandud kohustusi. Arvestades eeltoodut leiab kohtunik, et kohtuistungil leidis tuvastamist, et E.A on rikkunud katseaja jooksul kõiki kriminaalhooldusega seotud ja talle pandud kohustusi. Ta ei ole ilmunud ühelegi registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde vaatamata korduvatele kutsetele ega ole ka ise ühendust võtnud kriminaalhooldajaga. Ta vahetas elukohta, millest jättis kriminaalhooldusametnikku teavitamata. Samuti on ta lahkunud oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks, sõites teise riiki ja ei ole küsinud selle kohta ametnikult luba. Samuti on ta teadlikult eiranud lisakohustuse, pöörduda psühholoogi konsultatsioonile, täitmist. Nagu selgub karistusõiendist ja E.A endise abikaasa poolt kriminaalhooldusametnikule avaldatust, on süüdimõistetul tõsiseid probleeme alkoholiga, mida kinnitavad ka kuriteo toimepanemise asjaolud. Tema selgitused kriminaalhooldusnõuete mittetäitmise kohta olid ennastõigustavad. Seega on E.A talle mõistetud karistusse suhtunud ükskõikselt. Kohus on karistuse mõistmisel andnud talle võimaluse jätkata elu vabaduses ja täita karistuse kandmise ajal kriminaalhooldusnõudeid. E.A seda teinud ei ole. Registreerimiskohustuse mittetäitmisega ei ole ta oma karistust kandnud ja on kogu senise karistusaja elanud ilma reaalse kontrolli ja kohustusteta, mida ta on ise endale võimalikuks pidanud korraldada. Seega on esitatud taotlus põhjendatud ja E.A-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Juhindudes KarS § 74, KrMS § 427, § 431, § 432, kohtunik mä äras: Pöörata E.A-le (IK xxx) 01.veebruari 2008.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ja kandmata karistus kolm