Obsah (10)

§ 200§ 266§ 424§ 349§ 65§ 74§ 75§ 64§ 68§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. septembril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-9933 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 200

lg 2 p 9 järgi ja Vitalii K.H süüdistus

§ 266

lg 2 p 3 ning § 424 järgi kokkuleppemenetluses Tatjana Tamm Süüdistatav Mario Kramin Kriminaalasi elukoht: XXXXX X-XX; isikukood: 38311292715; Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord: Tartu Maakohtu 18.04.2008. a otsusega

§ 424

järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ja juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, tõkend: elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Karl Saavo Süüdistatav K.H elukoht: XXXX, XXXXX X-X; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati Tartu Maakohtu 09.06.2008. a otsusega

§ 349

järgi 30 päeva vangistusega, millele

§ 65

lg 2 alusel liidetud Tartu Maakohtu 17.10.2006.a otsusega mõistetud 8 kuud vangistust, liitkaristus 9 kuud vangistust, mis asendati 540 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat (tl 58-61); tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Mario Kramin

§ 200

lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mario Kramin ei pane 3 (kolme) - aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata

§ 75

lg 2 p 1 alusel Mario Kraminile kohustus käitumiskontrolli ajal heastada kuriteoga tekitatud kahjud kannatanu G.K. 900 krooni ja H.V. 5271.60 krooni. Tartu Maakohtu 18.04.2008. a otsus Mario Kramini karistamises jätta iseseisvaks täitmiseks. Süüdi tunnistada K.H

§ 266lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada K.H

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista K.H-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega,

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2008, s.o 1 (üks) päev, K.H poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.H ei pane 3 (kolme) - aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 09.06.

1. a otsus K.H karistamises jätta iseseisvaks täitmiseks. Mario Kraminile ja K.H-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Mario Kraminilt 900 (üheksasada) krooni G.K. kasuks ja 5271.60 (viis tuhat kakssada seitsekümmend üks krooni 60 senti) krooni H.V. kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista K.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1634.30 (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni 30 senti) krooni. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Mario Kraminilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 2996.61 (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend kuus krooni 61 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 3 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Mario Kraminit süüdistatakse selles, et tema 05.07.
2. a kella 06.15 paiku Tartumaal Elva linnas Verevi järve ääres lõkkeplatsi juures pani toime röövimise – kõigepealt lõi M.Kramin G.K. kaks korda rusikaga vastu nägu, mille tõttu G. K kukkus pingilt maapinnale, seejärel lõi M. Kramin jalaga viis korda maaslamavat G. K vastu vasakut külge ja kätt ning ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pingi taga maas oleva G. K seljakoti väärtusega 500 krooni, milles oli fotoaparaat Olympus väärtusega 3000 krooni, rahakott väärtusega 100 krooni, milles oli 900 krooni sularaha, juhiluba G. K nimele ja autodokumendid ning G. K seljakoti kõrval olnud H.V. sõiduauto võtmed, seejärel jooksid M. Kramin ja K.H koos Verevi järve ääres parklas seisnud H. V sõiduauto Audi 80 reg. numbriga XXX XXX juurde ning grupis K.H-ga sisenesid sõiduautosse, kust Mario Kramin võttis 4 cdplaati kokku 396 krooni, H. V kuuluva rahakoti väärtusega 250 krooni, milles olid H. V sõiduauto dokumendid, 4000 krooni ja 80 eurot (Eesti panga kursi järgi 1251,20 krooni) sularaha. Seejärel sõitis Mario Kramin K.H juhtimisel tema kasutuses olnud sõiduautoga minema. Röövimisega tekitas M. Kramin G. K füüsilist valu ja nina turse ning varalist kahju G. K 4500 krooni ja H. V 5897.20 krooni. Sellega Mario Kramin pani toime

§ 200

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja kui see on toime pandud sissetungimisega. K.H süüdistatakse selles, et tema grupis koos Mario Kraminiga 05.07.2006. a kella 06.15 paiku Tartumaal Elva linnas Verevi järve ääres lõkkeplatsi juures pärast seda, kui Mario Kramin pani toime röövimise – kõigepealt lõi M. Kramin G.K. kaks korda rusikaga vastu nägu, mille tõttu G. K kukkus pingilt maapinnale, seejärel lõi M. Kramin jalaga viis korda maaslamavat G. K vastu vasakut külge ja kätt ning ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pingi taga maas oleva G. K vallasvara 4500 krooni väärtuses ning G. K seljakoti kõrval olnud H.V. sõiduauto võtmed, seejärel jooksid M. Kramin ja K.H koos Verevi järve ääres parklas seisnud H. V sõiduauto Audi 80 reg.numbriga XXX XXX juurde, sisenesid sõiduautosse ning Mario Kramin võttis autost H. V kuuluva vallasvara 5897,20 krooni väärtuses, mille järel sõitsid K.H juhtimisel tema kasutuses olnud sõiduautoga minema. Sellega K.H pani toime

§ 266

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt. K.H süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on 19.05.

1. a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 14 040 krooni, juhtis 07.06.
2. a kella 05.10 ajal Tartumaal Tartu-Ülenurme tee
3. kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 reg.nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega K.H pani toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. 4 Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 200

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Mario Kraminile karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mario Kramin ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 2 p 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal heastama kuriteoga tekitatud kahju kannatanute G.K. summas 900 krooni ja H.V. summas 5271.60 krooni. Tartu Maakohtu 18.04.2008. a otsus jätta iseseisvaks täitmiseks.

§ 266

lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.H-le karistuseks 5 kuud vangistust ja

§ 424

järgi 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista K.H-le kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev, s.o 07.06.2008 ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud ja 29 päeva vangistust

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.H ei pane 3 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Tartu Maakohtu 09.06.2008. a otsus jätta iseseisvaks täitmiseks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäi kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.H ja Mario Kramin tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistuses ning mõista neile karistused vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud G.K. 900 krooni (varastatud raha) ja H.V. 5271.60 krooni (varastatud raha ja esemed). Mario Kramin on nõustunud tekitatud kahju suurusega, mistõttu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju 5 tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Mario Kramini poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele. K.H menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 1486.80 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Mario Kramini menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 2775.36 krooni ja kohtumenetluses 221.25 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 6