Kriminaalasi nr 1-08-11217 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 15.10.2008.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Ave Mõistlik juuresolekul prokurör Loreta Tšurilova ja kaitsja Uido Truija osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluse korras kriminaalasja J.A, isikukood xxx, emakeel eesti keel, EV kodanik, 11 klassi haridusega, töökoht H B OÜ laotööline, elukoht xxx, varem kohtulikult karistatud 4-l korral, viimati 27.05.2008.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424; § 201 p 1 järgi 1 aasta ja 1 kuulise vangistusega tingimisi 2 aasta ja 2 kuulise katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. 27.05.2008 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega määratud üheks aastaks kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend: 13.07.2008 peetud kinni kahtlustatavana, 14.07.2008 vahistatud Harju Maakohtu määruse alusel. süüdistuses KarS § 215 lg 2 p1; § 424; § 329 järgi Kohus tegi kindlaks: J.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 13.07.2008 kella 03.40 paiku, võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse Tallinnas, XXX asuva maja lähedale pargitud AT’ile kuuluva KO’i kasutuses oleva sõiduauto Xxxreg nr xxx, millega sõitis Harjumaal ja Tallinna linnas ning kella 05.20 ajal Tallinnas, Vabaduse pst.199 asuva Nõmme ujula juures politseipatrull ta kinni pidas. Seega J.A isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. Samuti tema, olles 27.05.2008 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis kehtiva karistuse ajal 13.07.2008 kella 03.40 paiku Tallinnas Prii tänava piirkonnas mootorsõidukit Xxx reg nr xxx, olles joobeseisundis. Seega J.A, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi . Samuti tema, olles 27.05.2008.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 ja § 201 lg 2 p 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 1 kuu katseajaga 2 aastat 2 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis 13.07.2008 kella 03.40 paiku Tallinnas Prii tänava piirkonnas mootorsõidukit Xxx reg nr xxx, millega rikkus kohtu poolt lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimise keeldu, juhtides mootorsõidukit ajal, mil temalt on kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, hoidudes seega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Seega J.A hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritavad KarS § 329 järgi . Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Asitõendid: sõiduauto Xxx reg nr xxx – tagastatud KO’ile, sõiduautost äravõetud mobiiltelefon Alcatel tagastatud kannatanule KO’ile. Kohtuistungil J.A selgitas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta selgitas, et kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. Käesolevaks ajaks on ta teinud endale tõsised järeldused. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. J.A süüd tõendavad: - - - Kahtlustatava J.A ülekuulamise protokoll (tl 15-18), mille kohaselt 12.07.2008.a. õhtul tuli ta oma sõbra SL’e juurde külla aadressile Xxx, Tallinn. Seal viibisid talle tuttavad inimesed – KO ja TS. Koos istuti Prii tn juures asuva staadioni läheduses, kus joodi üheskoos džinni. Selle koha juures seisis ka K sõiduauto Xxx. Öösel liiguti S koju (aadressiga Xxx). Kahtlustatava sõnul olid nad kõik väga purjus. 13.07.2008.a. umbes kella 03.00 paiku soovis ta koju minna, kuid SL soovis hoopis linna minna. Nad istusid kahekesi K autosse. Kahtlustatava sõnul olid autovõtmed tema käes ning ta istus juhikohal. Võtmed leidis ta oma sõnul staadioni juurest, kuhu ta need varem visanud oli. Ta sõitis Ääsmäele, S temaga kaasa ei sõitnud. Ta võttis auto enda sõnul ilma loata. Ääsmäele sõites, helistas talle pidevalt S , kes kutsus teda tagasi. Kahtlustatav ei saanud enam edasi sõita kuna bensiin oli otsas ning Tallinnas Laagris seistes tulid tema juurde politseinikud, kes pidasid ta kinni. Ta oli enda sõnul alkoholijoobes. Kannatanu KO’i ülekuulamise protokoll (tl 2-4), mille kohaselt viibis ta külas oma tuttaval S L ’el aadressil XXX, Tallinn. 12.07.2008.a. sõitis KO koos SL’ega Tallinnas ringi tema poolt ostetud sõiduautoga Xxxreg nr. xxx. Auto omanikuks on märgitud AT kuna ta ei ole autot enda nimele ümberregistreerinud. Kannatanu sõnul ei ole tal juhtimisõigust ning pärast politseile sellega vahelejäämist 12.07.2008.a., istus nimetatud sõiduki rooli SL, kellel samuti puudub juhtimisõigus. Nendega oli koos samuti SL’e tüdruksõber ning üks tuttav, kelle nime kannatanu öelda ei oska, kuid kinnitab, et tunneb selle isiku ära. See isik tõmbas võtmed auto süütelukust välja pärast seda, kui nad olid jäänud staadioni juurde seisma. Pärast seda tegi ta liigutuse nagu oleks ta visanud võtmed rohu sisse. Koos S ja tema tüdruksõbraga läks kannatanu võtmeid otsima, kuid ei leidnud neid. Nad jätsid auto lukustamata ustega maha ning läksid ise taskulampi tooma. Umbes poole tunni pärast tagasi tulles, ei olnud autot enam seal. Pärast auto kadumise avastamist helistas kannatanu kohe politseisse. Piirkonnas ringi liikudes oli kuulda, kuidas keegi autoga kihutab ning kannatanu juhenda politseinikke selles suunas. Mõne aja möödudes, kui autol sai kütus otsa, jäi auto seisma ning kannatanu ja politseinikud leidsid auto üles. Auto väärtuseks hindab kannatanu 12 000 krooni. Kannatanu KO’i ülekuulamise protokoll (tl 40-42), mille kohaselt soovib ta lisada varem antud ütlustele asjaolu, et 22.07.2008.a. vaatas ta üle oma sõiduki ning leidis, et selle - - - - esirehvid on siledaks kulunud. Nende vahetamise maksumust ei oska öelda. Kannatanu kinnitab, et on selle auto omanik, kuid auto dokumendid on ümbervormistamata ning auto on AT’i nimel. Tema sõnul kuulub autos olnud mobiiltelefon Alcatel talle ning on ta selle tagasi saanud. Tunnistaja VJ’e ülekuulamise protokoll (tl 5-7), mille kohaselt oli tunnistaja 13.07.2008.a. kodus, kui kella 04:00 ajal helistas talle mitu korda tuttav J.A. J.A uuris tunnistajalt, kas viimane ei sooviks temaga välja tulla. J.A mainis ka seda, et oli laenanud sõbralt auto. J.A sõitis tunnistaja kodu juurde ning võttis ta auto peale. Koos sõideti Ääsmäel ringi, hiljem sõideti Tallinna poole. Vabaduse pst-l, Nõmme ujula lähedal, sai autol kütus otsa ning jäädi seisma. Sõidu ajal helistati tunnistaja sõnul pidevalt Maikole ning küsiti, kus ta asub. Tunnistaja ei pööranud neile kõnedele tähelepanu. Mõni aeg pärast auto seismajäämist sõitis nende juurde politseiauto. Tunnistaja viibis sel ajal autost väljas. Politseinikud pidasid seejärel kinni tunnistaja ja J.A ning toimetasid nad seejärel Lõuna politseiosakonda. Tunnistaja SL’e ülekuulamise protokoll (tl 44-47), mille kohaselt oli ta 12.07.2008.a. koos oma elukaaslase TS’iga Xxx lähedal asuvas pargis. Nendega olid külalised KO ja J.A . Koos tarbiti alkoholi. KO saabus sinna oma autoga (Xxx), täpset aega tunnistaja öelda ei oska. J.A soovis kuhugi autoga sõita ning ta pakkus tunnistajale võimalust temaga kaasa sõita. Nad soovisid minna jooki ostma ning hommikul auto tagasi viia. Tunnistaja otsustas mitte kaasa minna ning J.A sõitis üksinda minema. J.A ei rääkinud KO’ile oma soovist tema autoga sõita. Pärast auto kadumist hakkas Keio oma auto pärast muretsema ning tunnistaja soovitas tal politseisse helistada. Tunnistaja helistas ka Maikole, kes ütles, et on Sauel ning sõidab Ääsmäele. Tunnistaja helistas Maikole mitu korda, vahel ta vastas, vahel mitte. Tunnistaja ei öelnud Maikole, et KO on politseid auto kadumisest informeerinud. Kuna Maiko teatas telefonis tunnistajale, et autol sai bensiin otsa ning, et ta asub Nõmme ujula lähedal, liikusid tunnistaja ja KO koos politseinikega sinna. Kohale jõudes, oli auto juures veel üks noormees, keda tunnistaja ei tunne. Maiko peeti seal politseinike poolt kinni. Tunnistaja TS’i ülekuulamise protokoll (tl 44-47), mille kohaselt elab ta koos SL’ega aadressil XXX, Tallinn. 12.07.2008.a. õhtul olid nende juures külas tuttavad: KO ja J.A . Neljakesi tarbiti alkoholi metsanurgas, mis asub tunnistaja maja läheduses. KO oli tulnud oma sõiduautoga Xxx. S sõitis selle autoga ümber staadioni. Autos oldi neljakesi: juhikohal oli S, tunnistaja istus kõrvalistmel, K ja Maiko tagaistmel. Pärast sõitu võttis võtmed ja viskas need minema, põhjendades seda sellega, et lähedal viibivad politseinikud. Ühelgi sealviibinuist polnud juhtimisõigust. Tunnistaja ja K otsisid autovõtmeid poolteist tundi. Koju minnes ei näinud ega ka kuulnud tunnistaja, kuidas Maiko võttis KO’i auto selleks eelnevalt luba saamata. Tunnistaja sõnul nägid nad vaid seda, kuidas Maiko autoga minema sõitis. Tunnistaja helistas Maikole ning küsis kus ta on, seepeale ajas Maiko segast juttu. Samuti helistas Maikole S. Koos otsustati politseid auto kadumisest informeerida ning S helistas pidevalt J.A-le. Tunnistaja ei kuulnud millest nad kõnelesid, teab vaid seda, et Maiko peeti Nõmme ujula juures kinni. Vaatluse protokoll, fototabelid (tl 25-28, 29-37) Kohtuistungi protokoll (tl 84-85). Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning J.A kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on J.A süü tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on J.A käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p1; § 424; § 329 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav J.A pani toime teise astme kuriteo. Ta on varem kohtulikult karistatud samaliigiliste rikkumiste eest kolmel korral ning uued süüteod pani toime katseajal. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Lähtuvalt eeltoodust jõudis kohus järeldusele, et J.A tuleb karistada vangistusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 238; § 313; § 315 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.A KarS§ 424; § 329 järgi KarS § 63 lg 1 alusel ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust vangistust. Süüdi tunnistada J.A KarS§ 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS§ 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 27.05.2008.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 1 kuu võrra, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda KarS§ 68 lg 1 alusel 13.07.2008.a. J.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175; § 179 alusel välja mõista J.A-lt sundraha 6525.00 krooni ja kaitsja tasu 1787.50 krooni riigi tuludesse. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja nõude liik. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Piret Liivo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.