← Eesti

1-07-13413\2

Obsah (5)§ 199§ 65§ 68§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 13.märts 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-13413 (kohtueelses menetluse

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada A.U süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega A.U-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22.jaanuari 2007 otsusega A.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta võrra ning mõista A.U-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 1 kuu;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 30.

juuli 2007-01.august 2007, so 3 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistuseks lugeda 1 aasta ja 27 päeva;

§ 69

alusel asendada A.U-le mõistetud vangistus 1 aasta ja 27 päeva üldkasuliku tööga 774 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 25. märts 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.U

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx xx-x xxxxxxxx .

  1. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Aleksei Sonini tsiviilhagi ning välja mõista A.U-lt 12640 krooni Aleksei Sonini kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Imre Avaste tsiviilhagi ning välja mõista A.U-lt 200 krooni Imre Avaste kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Margo Pruuli tsiviilhagi ning välja mõista A.U-lt 2000 krooni Margo Pruuli kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult Lii Sadama tsiviilhagi ning välja mõista A.U-lt 720 krooni Lii Sadama kasuks; 2.1.5 rahuldada täielikult Ana Lena Krause tsiviilhagi ning välja mõista A.U-lt 6556 krooni Ana Lena Krause kasuks; 2.2 välja mõista A.U-lt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu - kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035 krooni 45 senti krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB Pank (viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on A.U-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 1 kuu;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega A.U-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22.jaanuari 2007 otsusega A.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta võrra ning mõista A.U-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 1 kuu;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 30.

juuli 2007-01.august 2007, so 3 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistuseks lugeda 1 aasta ja 27 päeva;

§ 69

alusel asendada A.U-le mõistetud vangistus 1 aasta ja 27 päeva üldkasuliku tööga 774 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 25. märts 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.U

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx xx-x xxxxxxxxx .

A.U on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, tungis 25.11.2006.a. ajavahemikus 20.00-22.00-ni lukustamata ukse avamise teel Viljandi linnas Riia mnt 52D asuvasse Männimäe külalistemaja tuppa nr 2, kust varastas Marko Pruulile kuulunud fotoaparaadi Canon A70 väärtusega 2000 krooni ning Imre Avastele kuulunud rahakoti koos selles olnud TÜ Rock hooajapääsmega väärtusega 995 krooni, mälukaardiga väärtusega 200 krooni, juhilubadega, Hansapanga pangakaartidega, TÜ raamatukogukaardiga, auto registreerimistunnistusega ja kindlustuspoliisiga. 30.11.2006.a. kella 17.00 paiku Viljandi maakonnas Pärsti vallas tungis lahtise akna kaudu sisse Viljandi Sotsiaal- ja Lasteabikeskusesse ning varastas sealt Ana Lena Krausele kuulunud 2 seljakoti väärtusega 936 krooni, milles oli mobiiltelefon Samsung SGH-E310 väärtusega 1560 krooni, fotoaparaat väärtusega 780 krooni, MP-3 mängija väärtusega 1248 krooni, Eesti-Saksa ja Inglise-Saksa sõnaraamatud kokku väärtusega 780 krooni, rahakott koos 100 krooni sularahaga, Raamatukogu kaart väärtusega 50 krooni, SEB Ühispanga magnetkaart väärtuseta, Saksa LV autojuhiluba väärtusega 812 krooni, Eesti Vabariigi ID-kaart väärtusega 150 krooni, Saksa LV ID-kaart väärtusega 780 krooni, kootud müts ja kindad kokku väärtusega 200 krooni. Kokku põhjustati varalist kahju kokku 7396 krooni väärtuses. Seejärel 30.11.2006.a. kella 17.26 ajal Viljandi linnas Lääne 2 asuva Maksimarketi juures olevast Hansapanga sularahaautomaadist võttis A.U Ana Lena Krause SEB Ühispanga arvelduskontolt 1500 krooni, kasutades selleks vahetult enne tema enda poolt varastatud Ana Lena Krause SEB Ühispanga magnetkaarti. 08.12.2006.a. ajavahemikus 18.00-18.30 varastas Viljandi linnas Pikk 8 asuvast Kondase keskusest Lii Sadamale kuulunud õlakoti koos selles olnud rahakoti, Hansapanga ja Ühispanga pangakaartide, EMT Sim-kaardi, juhilubade, passi, võtmete ja 720 krooni sularahaga. 18.05.2007.a. kella 02.00 paiku tungis lahtise akna kaudu Viljandi linnas Jakobsoni xx asuvasse majja ning varastas toast Aleksei Soninile kuulunud mobiiltelefoni Sony Ericsson W330i väärtusega 3200 krooni, sülearvuti Acer väärtusega 11990 krooni ja 650 krooni sularaha. pani A.U toime

§ järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.U teod on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi võõra vallasasja korduva äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varem vargusi toime pannud isiku poolt ja sissetungimisega.

  1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide otsustamine Aleksei Sonin on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 12640 krooni (kd II tl 1-3). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Imre Avaste on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 200 krooni (kd I tl 39-44 ). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Margo Pruuli on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2000 krooni (kd I tl 45-47 ). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Lii Sadam on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 720 krooni (kd I tl 53-54 ). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Ana Lena Krause on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 6556 krooni (kd I tl 1-5 ). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. 3
  2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
  3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288.56 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035 krooni 45 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
  4. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus A.U on kahtlustatavana kinni peetud
  5. juuli 2007-01.august 2007, seega on A.U viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Arvestada eelvangistuses oldud aeg 3 päeva kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda A.U kandmata karistuseks 1 aasta 27 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.