'1 lg3 alusel mõisteti rahatrahv : 6000.- EEK; 13.12.2003 Tallinna PP poolt LS §74'1 lg1 alusel mõisteti rahatrahv : 2700 EEK; 24.01.2004 Põhja PP poolt LS §74'1 lg1 alusel - Tõkend mõisteti rahatrahv : 6000 EEK; 24.01.2004 Põhja PP poolt LS§74'1 lg1 alusel mõisteti rahatrahv : 6000 EEK; 14.04.2004 Tallinna Linnakohtu LS §74'7, §74'
'1 lg2 alusel - mõisteti arest : 10p; 09.08.2004 Ida PP poolt LS §74'19, §74'
'1 lg2 alusel - mõisteti rahatrahv : 12000 EEK; 13.01.2005 Tallinna Linnakohtu poolt LS §74'19, §74'
'1 lg2 alusel - mõisteti arest : 15p; 05.04.2005 Harju Maakohtu poolt LS§74'1 lg1, §74'7 ja LKS §§66'1 lg2 alusel - mõisteti arest : 20p; 10.01.2006 Põhja PP poolt LKS §66'1 lg2 ja LS §74'7, §74'1 lg1 alusel - mõisteti rahatrahv : 6000 EEK; 31.08.2006 Põhja PP poolt LS §74'1 lg2 alusel mõisteti rahatrahv : 7200 EEK; 11.09.2006 Põhja PP poolt LS §74'35 lg1, §74'1 lg2 alusel mõisteti rahatrahv : 12000 EEK. 20.09.2006 Põhja PP poolt LS §74'1 lg2 alusel mõisteti rahatrahv : 12840 EEK. 04.10.2006 Põhja PP poolt LS §74'1 lg2 alusel mõisteti rahatrahv : 13440 EEK. elukohast lahkumise keeld Kaitsja Veljo Viilol RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista ´ E.S ``ile 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui E.S ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata E.S ` ile Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista E.S ´ilt sundraha 500 ( viissada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. 2 Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele xxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri xxxxxxxxx või Rahandusministeeriumi arveldusarvele xxxxxxxxxxxx Hansapangas märkides viitenumbri xxxxxxxxxx Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa E.S-i süüdistatakse selles, et tema olles 13.01.05.a karistatud Tallinna Linnakohtu poolt LS § 74’19 alusel arestiga 15 p sõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas: 29.08.05.a kell 02.20 juhtis Tallinnas Kauba tn mootorsõidukit XXX reg numbriga xxx ; 23.09.06.a kell 04.35 juhtis Tallinnas Linnu tee maja 61 juures mootorsõidukit xxx reg numbriga xxx, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Seega E.S omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.S-i süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 29.08.2005.a. on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kohtuotsuse nr 4-1419/05 koopia ( t. lk. 3 ); väärteoprotokolli nr AB672432 koopia, mille kohaselt 24.07.2004.a. pani E.S toime väärteo liikudes Pirita tee suunas kus ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis ( tlk. 4 ); alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et 24.07.2004a. tuvastati E.S alkoholijoove ( t .lk. 5 ); väärteoprotokolliga nr AB760623, millest nähtub ,et 29.08.2005.a. juhtis E.S mootorsõidukit Xxx reg. xxx, olles alkoholi joobes, puudus juhiluba ja liikluskindlustuse poliis ( t. lk. 6 ); alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et 29.08.2005.a. tuvastati E.S alkoholijoove ( t. lk. 7 ); isikusamasuse tuvastamise määrusega ( t. lk. 8 ); tunnistaja Madis Peri ütlustega, millest nähtub, et 29.08.2005.a. oli tema koos konstaabli Taavi Kirssiga autopatrullis, kui nad märkasid ,et mööda Kauba tänavat liikus kahtlane Xxx reg. xxx. auto. Peatasid auto mida juhtis E.S kellel puudus juhiluba ning ta oli ilmselgete tunnustega alkoholijoobes ( t. lk. 9 ); kahtlustatava ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et tema olles karistatud 13.01.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt LS § 74-19 alusel arestiga 15 päeva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. 29.08.2005.a. juhtis tema sõiduautot Xxx reg. nr. xxx, millega liikus Tallinnas Kauba tänaval kus politsei kinnipidamisel tuvastati temal alkoholijoove. Tunnistab oma süüd puhtsüdamlikult, kahetseb ( t. lk. 10-12 ) ning toimiku teiste materjalidega. E.S süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 23.09.2006.a. on täielikult 3 tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kohtuotsuse nr 4-1419/05 koopia ( t. lk. 3 ); väärteoprotokolli nr AB672432 koopia, mille kohaselt 24.07.2004.a. pani E.S toime väärteo liikudes Pirita tee suunas kus ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis ( tlk. 4 ); alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et 24.07.2004a. tuvastati E.S alkoholijoove ( t .lk. 5 ); väärteoprotokolliga nr AB841277, millest nähtub ,et 23.09.2006.a. juhtis E.S mootorsõidukit olles alkoholi joobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ( t. lk. 16 ); isikusamasuse tuvastamise määrusega( t. lk. 17 ); menetlusaluse isiku ütlustega, millistega ta tunnistab, et tema juhtis 23.09.2006.a. sõiduautot xxx ilma lubadeta, enne sõitu tarvitas alkoholi ( t. lk 18-19 ); tunnistaja Alo Valdlo ütlustega, millest nähtub, et olles tööl 23.09.2006.a. esimese kategooria autopatrullis märkas tema kuidas Linnu teel suunaga Sõpruse pst. poole liikus sõiduauto xxx reg. numbriga xxx. Kontrollides sõidukit „ Kairi “ andmebaasist selgus ,et tegemist on operatiivhuvi sõidukiga. Peatasid auto, mida juhtis E.S, kellel puudus juhiluba ning kes oli ilmselgete alkoholijoobe tunnustega ( t. lk. 20 ); alkoholijoobe tuvastamise protokoll, millest nähtub, et 23.09.2006.a. tuvastati E.S alkoholijoove ( t. lk. 21 ); kahtlustatava ülekuulamise protokolliga, millistega ta tunnistab oma süüd ,et tema olles joonud 22.09.2006.a. alkoholi Gin Long Drinki Laki tänaval, ei mäleta millal lõpetas alkoholi tarvitamise. Otsustas kell 4 koju sõita, teades, et oli tarvitanud alkoholi, kuid tundis ennast hästi. Hindas oma seisundit valesti, arvates, et võib juhtida autot. Istus xxx rooli reg. märgiga xxx, kui Linnu teel peatas kinni politsei, küsiti dokumente ning paluti puhuda alkomeetrisse, mis näitas alkoholijoovet 0,32 mg/l. Kahetseb oma tegu.( t. lk. 32-34 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav E.S on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteo episoodides. E.S on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. E.S karistust kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.S-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada E.S edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et E.S ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna E.S pannes toime peale 29.08.2005.a. uue kuriteo episoodi, siis välistas E.S võimaluse kergema karistusliigi valikuks, kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist. E.S kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust, kuna tal puudub kindel sissetulek ja ta ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahve. Kuid E.S-i suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.