p.4 kohaselt on Riigikohtu lahendid menetlusõiguse allikaks küsimustes, mis on seaduse kohaldamisel tõusetunud ja mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetluse allikates. Seaduse kohaldamise asjus Riigikohtu otsustes esitatud seisukohtade kohustuslikkust alama astme kohtutele väljendab
.
lg.1 ja § 331 lg.2 alusel toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi ning ringkonnakohtule esitatud apellatsiooni piires. Arutatavas kriminaalasjas koostatud süüdistusakti põhjal ei ole kohtuliku arutamise esemeks Rapla maakonna politsei ega Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna või muu isiku poolt õiguskorra kaitsel toimepandud teod Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsiooni kriitika Rapla maakonna politsei ning Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna õigustoimingute kohta, mis väidetavalt järgivad Riikohtu otsustes väljendatud seisukohti seaduste kohaldamises kuid apellandi hinnangul ei vasta seaduse mõttele. Samuti väljuvad kohtuliku arutamise piiridest apellandi õiguslikud põhjendused mittenõustumise kohta Riigikohtu otsustes nr.-d 3-1-1-89-04; 3-1-1-47-05; 3-1-1-3-87-05; 3-1-1-147-05 väljendatud seisukohaga isikul alkoholi tarvitamise tunnuse esinemise kvalifitseerimisest kergeima alkoholijoobe astmena . Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooniga selles, nagu oleks esimese astme kohus põhjendamatult hinnanud süüdistatava S.M-i joobeseisundit kinnitava tõendina 11.juunil 2007.a. koostatud joobeseisundi tuvastamise protokolli kannet tema silmade sidekestade punetuse kohta.
sätestatu kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Pärnu Maakohtu 1.novembri 2007.a. otsuse põhiosast nähtub, et maakohus pole süüdistatava S.M-i alkoholijoovet tõendava asjaoluna hinnanud mitte ainult silmade sidekestade punetust, vaid ka tunnistaja K. P ütlusi süüdistatava S.M-i suust väljunud alkoholilõhna ning kahe alkomeetriga läbiviidud mõõtmiste tulemuste kohta, mis isiku väljahingatavas õhus alkoholisisalduse fikseerisid. Maakohtu istungil protokollitud ( II kd., tl. 15 ) süüdistatava S.M ütluste kohaselt oli tal joobeseisundi tuvastamise protokolliga tutvumisel ja allkirjastamisel kiire ning ta peab võimalikuks, et protokolli kantud märget - silmade sidekestade punetuse esinemise kohta - ta ei lugenud. Seega süüdistatava S.M-i ütlused tõendavad, et politsei juhtivkonstaabli Jaanus Peitre koostatud joobeseisundi tuvastamise protokolliga tutvumise põhjalikkuse ulatuse määras süüdistatava S.M-i suvaotsus. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus pole saadud tõendeid, et liiklusalast järelevalvet teostanud või joobeseisundi tuvastamise protokolli koostanud politseinikud või muu isik vähimalgi määral piiranud süüdistatavat S.M-i alkoholijoobe tuvastamise kohta koostatud protokolliga tutvumisel. Protokollil kinnitab süüdistatav H. Koltsin oma allkirjaga sellega tutvumist ning teadmist, et dokument on kasutatav väärteomenetluses tõendusmaterjalina. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad esimese astme kohtu otsuse põhiosas esitatud asjaolud, et maakohtu veendumus süüdistatava S.M-i poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise tõendatuse kohta on kujunenud lubatud ning usaldusväärseid tõendeid kogumis hinnates. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu järeldanuks maakohus, et süüdistatav S.M pidi autot juhtima asudes aru saama joobeseisundi esinemisest. KarS § 16 lg. 3 kohaselt iseloomustab isiku kindel teadmine teo tulemusena saabuvast tagajärjest otsest tahtlust. Pärnu Maakohtu 1. novembri 2007.a. põhiosa kohaselt on maakohus seisukohal, et süüdistatav S.M olles eelmise päeva hilisõhtul tarvitanud alkoholi ja asudes järgmise päeva varahommikul autot juhtima, pidas võimalikuks, et autot juhtima asudes pole kaine ja möönis, et mootorsõidukit joobes juhtides paneb toime süüteo. Maakohtu hinnangul pani süüdistatav S.M inkrimineeritud kuriteo toime kaudse tahtlusega, mis samuti täidab KarS § 424 sätestatud süüteo subjektiivse koosseisu. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohus on kõikki tõendeid kogumis hinnates täielikult tuvastanud süüdistatava S.M-i poolt inkrimineeritava süüteo toimepanemises ning andnud sellele KarS § 424 järgi õige juriidilise hinnangu. Karistuse mõistmisel on arvesse võetud S.M-i süüd, tema karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Motiveeritud on põhikaristusena rahalise karistuse kohaldamist ning selle suurust, samuti lisakaristuse kohaldamist. Lisa – ja põhikaristus on mõistetud karistusseadustiku üld - ja eriosas kehtestatud sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes
otsuse S.M-i suhtes muutmata ja advokaat Maano Saarevälja apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil esitas advokaat M. Saareväli kohtule dokumendid süüdistatava S.M-i poolt esimese ja teise astme kohtumenetluses õigusabi saamiseks tehtud kulutuste kohta. Arve- saateleht nr.201404 ja kviitung orderi nr.139 järgi on süüdistatava S.M Advokaadibüroole Kadak @ Partnerid tasunud õigusabi eest 6283 krooni ja 50 senti ning arve-saateleht nr.201519 ja kviitung orderi nr. 155 järgi tasunud eelnimetatud advokaadibüroole õigusabi eest 7257 krooni, kokku 13540 kr. ja 50 senti.
lg.1 p.1 alusel arvatakse süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kriminaalmenetluskulude hulka, millised
Pärnu Maakohus tegi 1. novembril 2007.a. S.M-i suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, mis apellatsioonimenetluses jäi muutmata ning seetõttu jäävad kriminaalmenetluskulud süüdistatava S.M-i kanda. I. AMANN P. RANDMA E. RANDMÄE
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.