1-08-6420\2

Toimik nr. 1-08-6420 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung Kohtuasja nr Kohtunik Kohtuistungisekretär Prokurör abi Kaitsja Kohtuasi 1-08-6420 Jüri Sakkart Inna Kossinets Sergei Travnikov Irina Žurina Viru Vangla esitatud materjalid D.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu D.J (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta D.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista D.J-ilt kohtukulud: kaitsjatasu 330,40 krooni riigituludesse. D.J tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr.10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „D.J 1-08-6420, kohtukulud” Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.05.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.J mõisteti süüdi Viljandi Maakohtu 19.02.2008.a kohtuotsusega KarS § 239 järgi ning KarS § 69, § 64, § 65 ja § 68 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 7päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.02.2008.a ja lõpp on 26.09.2008.a. D.J kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Vanglas viibimise ajal ei ole teiste kinnipeetavatega probleeme esinenud, käitumine rahuldav ja korrektne. Eelnevalt töötas keevitajana. Oma väidete alusel on töökoht olemas ja vabaduses saaks kohe asuda tööle. Peamised riskifaktorid on suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust D.J-i tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Leiab, et D.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik, kuna eelneva kriminaalhoolduse käigus ilmnesid 1 D.J selged negatiivsed väärtushinnangud ja hoiakud. Peale selle tema puhul on tegemist ka teiste tõsiste uue kuriteo riskifaktoritega mitmetes valdkonnas: mõtlemine ja käitumine, sõltuvusprobleemid, suhted ja elustiil ning majanduslik toimetulek ja sissetulekuallikad. Eelneva kriminaalhoolduse käigus D.J on selgelt väljandanud antipaatiat õigussüsteemi ja selle asutuse vastu. Ei näinud mõtet oma käitumist piirata teiste turvatunde nimel. Kriminaalhooldusametniku suhtes selgesti väljendas diskrimineerivaid hoiakuid. Eelnevalt rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ega olnud valmis järelevalvet heaks kiitma. Puuduvad andmed motiveerituse kohta kuritegelikust käitumisest loobumiseks. D.J taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on D.J-i ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. D.J-ile juba oli antud võimalus paraneda kuid ta ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused D.J-i vabastamiseks on olemas ning palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud D.J-i ja prokuröri arvamuse, leiab, et D.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et D.J varasem käitumine ja toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Ohtlikus seisneb elustiilis ja teiste isikute turvalisuse, kehtivate käitumis- ja keelunormide ignoreerimises. Alkoholi tarvitamine on väga suureks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuigi D.J eitab alkoholiprobleemi, on ta korduvalt karistatud kuritegude eest, mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Suhtumine vabanemisse ja edaspidisesse ellu ei ole tõsine, puudub kindel tulevikunägemine ja ta ei ole näidanud üles soovi asuda enesemuutmise ja paranemise teele. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et D.J-ile juba oli antud võimalus paraneda kuid ta ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei suuda korralikult täita katseaja tingimusi ega elada seadusekuulekalt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma mõtlemist. D.J-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades D.J-i poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Jüri Sakkart Kohtunik 2