1-08-6427\2

Toimik nr.1-08-6427 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja nr Kohtunik Kohtuistungisekretär

1. juunil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung 1-08-6427 Jüri Sakkart Inna Kossinets Prokuröri abi Kaitsja Natalja Firsova Irina Gromtsev Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid I.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu I.S (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta I.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista I.S-ilt kohtukulud: kaitsjatasu 330,40 krooni riigituludesse. I.S tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr.10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „I.S 1-08-6427, kohtukulud” Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja I.S-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.05.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.S mõisteti süüdi 12.08.2002 a. Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 100 järgi. KrK § 45 alusel mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.08.2002.a ja lõpp on 10.04.
3. 2 I.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanedes asub kinnipeetav elama vanaema juurde aadressil xxx. Vanaema on kasvatanud Sergeid alates 9 elukuust. Vanaemaga suhtleb kirja teel. Perekonnaseisult on kinnipeetav vallaline ja ülalpeetavaid ei ole. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. Vangistuse ajal õppetöös ei ole osalenud, kuid on olnud tööl alates 2002 aastast. On enda sõnul püstitanud eesmärgi, et koguda raha õppima asumiseks vabaduses. Võimalusel saadab ta oma teenitud töötasu vanaemale. Kuna kinnipeetav on kogu vangistuse aja põhiliselt töötanud, on ta omandanud töökogemuse, kuid puudub erialane haridus. Vabaduses on töötanud mitteametlikult teede remondifirmas ligi aasta kuni vangistuseni. Enda sõnul elas ta ka vabaduses oma teenitud rahast. Kinnipeetaval on ka vabanemisfondis kogutud tagavara, mida kindlasti vajab vabanedes, et enda majandamisega hakkama saada. Kuna kinnipeetav on vangistuses viibinud pikka aega, siis tema toimetulekut vabaduses on väga raske hinnata. On avaldanud soovi minna vabaduses omandama eriala, et oma eluga positiivselt toime tulla. On viibinud pikka aega kinnipidamisasutuses ja ise arvab, et seoses sellega on muutunud iseseisvamaks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu I.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta on Murru Vanglas koostatud riskihindamise järgi isik, keda võib pidada ohtlikuks. I.S kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tapmise. Seega on alust arvata, et on olemas ühiskonnale reaalne oht, et ta vabaduses paneb toime uusi kuritegusid. Vabaduses tal on olnud alkoholiprobleemid, mis võivad kallutada teda uute kuritegude sooritamisele. Lisaks sellele I.S-i puhul ei ole võimaldatud lühiajalist väljasõitu. Seega puudub teave, kuidas I.S käitub muutunud olukorras. Kuigi vangistuse ajal on toimunud teatavaid muutusi positiivses suunas nagu töötamine, puudub kindlus, et need kinnistuvad ka vabaduses. I.S taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on I.S-i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. I.S puudub võimalus seadusliku elatusallika saamiseks elamisloa ja isikuttõendava dokumendi puudumise tõttu. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused I.S-i vabastamiseks on olemas. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud I.S-i ja prokuröri arvamuse, leiab, et I.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on I.S-i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. I.S kannab karistust raske isikuvastase kuriteo - tapmise toimepanemise eest. Eelnevalt on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju 3 tekitamises. Ohu ilmnemise tõenäolisus on alkoholijoove, mis võib tema käitumist muuta Samuti vabaduses puudub tal kindel töökoht ning sissetuleku allika puudumine võib soosida uute kuritegude toimepanemist. Arvestades I.S-i poolt toimepandud kuriteo ohtlikust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul I.S-i ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. I.S puudub võimalus seadusliku elatusallika saamiseks elamisloa ja isikuttõendava dokumendi puudumise tõttu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
4. Kohtunik Jüri Sakkart