järgi, süüdistatav E.I, isikukood XXX, elukoht: XXXXXX X, kriminaalkorras varem karistatud 5 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine, süüdistuses
järgi ja süüdistatav N.I, isikukood XXX, elukoht: Tartu, XXXXXXXXXX X-XX, kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus G.D süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 07.-10.detsember 2007.a. Tartus, X 14 – 1 korteris ühise joomingu käigus koos N.I ja E.I-ga pani toime A.P. piinamise, mis seisnes selles, et kasutades ära A.P. tugevat alkoholijoobeseisundit, kolme ööpäeva jooksul peksti abitut A.P. käte, jalgade, mööbliesemete ja pudelitega ning löödi ka noaga, millega tekitati kannatanule torke-lõike- ja põrutushaav vasakul reiel, lõikehaavad mõlema kämbla pihkmisel pinnal; nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja põrutus- ning lõikehaavad pea piirkonnas, verevalumid kõõlustanul, kusjuures N.I 07.detsembril 2007.a. lõi kannatanule mitu korda tooliga pähe; E.I 10.detsembril 2007.a. lõi mitu korda pudeliga pähe ja G.D lõi 10.detsembril 2007.a. kannatanut vähemalt ühel korral noaga reide. Kogumis põhjustas eelkirjeldatud tegevus pika aja jooksul A.P. inimväärikuse alandamist ja suurt füüsilist valu, tekitatud kehavigastuste tagajärjel põhjustas ulatusliku verekaotuse, mille foonil põhjustatuna ägedast etüülalkoholi mürgistusest saabus 10.detsembril 2007.a. A.P. surm. Sellega G.D pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. E.I süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 07.-10.detsember 2007.a. Tartus, X 14 – 1 korteris ühise joomingu käigus koos N.I ja G.D-ga pani toime A.P. piinamise, mis seisnes selles, et kasutades ära A.P. tugevat alkoholijoobeseisundit, kolme ööpäeva jooksul peksti abitut A.P. käte, jalgade, mööbliesemete ja pudelitega ning löödi ka noaga, millega tekitati kannatanule torke-lõike- ja põrutushaav vasakul reiel, lõikehaavad mõlema kämbla pihkmisel pinnal; nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja põrutus- ning lõikehaavad pea piirkonnas, verevalumid kõõlustanul, kusjuures N.I 07.detsembril 2007.a. lõi kannatanule mitu korda tooliga pähe; E.I 10.detsembril 2007.a. lõi mitu korda pudeliga pähe ja G.D lõi 10.detsembril 2007.a. kannatanut vähemalt ühel korral noaga reide. Kogumis põhjustas eelkirjeldatud tegevus pika aja jooksul A.P. inimväärikuse alandamist ja suurt füüsilist valu, tekitatud kehavigastuste tagajärjel põhjustas ulatusliku verekaotuse, mille foonil põhjustatuna ägedast etüülalkoholi mürgistusest saabus 10.detsembril 2007.a. A.P. surm. Sellega E.I pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. N.I süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 07.-10.detsember 2007.a. Tartus, X 14 – 1 korteris ühise joomingu käigus koos E.I-ga ja G.D-ga pani toime A.P. piinamise, mis seisnes selles, et kasutades ära A.P. tugevat alkoholijoobeseisundit, kolme ööpäeva jooksul peksti abitut A.P. käte, jalgade, mööbliesemete ja pudelitega ning löödi ka noaga, millega tekitati kannatanule torke-lõike- ja põrutushaav vasakul reiel, lõikehaavad mõlema kämbla pihkmisel pinnal; nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja põrutus- ning lõikehaavad pea piirkonnas, verevalumid kõõlustanul, kusjuures N.I 07.detsembril 2007.a. lõi kannatanule mitu korda tooliga pähe; E.I 10.detsembril 2007.a. lõi mitu korda pudeliga pähe ja G.D lõi 10.detsembril 2007.a. kannatanut vähemalt ühel korral noaga reide. Kogumis põhjustas eelkirjeldatud tegevus pika aja jooksul A.P. inimväärikuse alandamist ja suurt füüsilist valu, tekitatud kehavigastuste tagajärjel põhjustas ulatusliku verekaotuse, mille foonil põhjustatuna ägedast etüülalkoholi mürgistusest saabus 10.detsembril 2007.a. A.P. surm. Sellega N.I pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava G.D-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.septembri 2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 10 kuud vangistuse võrra ning lugeda G.D-le mõistetavaks liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda alates G.D kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 11.detsembrist 2007.a.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava E.I-le karistuseks 1 aasta vangistust, mille kandmise algust lugeda alates E.I kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 12.detsembrist 2007.a.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava N.I-le karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ajavahemikul 11-12.detsember 2007.a. ja lõplikuks karistuseks N.I-le lugeda 9 kuud ja 28 päeva vangistust
alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.I ei pane 1 aasta ja 6 kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimis- koha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepe arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.D, E.I ja N.I tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistustes ja mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavatelt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kriminaalasja materjalidest koopia tegemise kulu, ekspertiisitasu ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada G.D
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust G.D-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.septembri 2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. üks
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saamb kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.
Määrata N.I katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. N.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud sakilise teraga kööginuga (tl. 21-24), milline on pakitud pruunist paberist ümbrikusse ja hoitakse kriminaalasja juures, hävitada kohtotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena: sundraha G.D-lt kuus tuhat viissada kakskümmend viis
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.