1-07-9146\10

(07730000354)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Erica Kaldre Tõlk Dmitri Sükijainen Kriminaalasi D.F-i süüdistuses KarS § 239 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg

1. mai 2008.a. Prokurör Eneli Pau Süüdistatav D.F - isikukood XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXX (Tallinna Lastekodu Mustamäe keskus), õpib Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis kinnisvarahooldust; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend - elukohast lahkumise keeld (oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all 27.04.- 11.05.2007.a., s.o. 15 päeva) Kaitsja advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada D.F KarS § 239 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.F 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg –s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 2 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistusaeg: 27.04.2007.a..11.05.2007.a., s.o. 15 päeva vangistust. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata D.F-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Välja mõista D.F-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number ja süüdistatava nimi) – s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 4 000 (neli tuhat) krooni ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 2 000 (kaks tuhat) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskulud KrMS § 188 alusel sisse nõuda eestkosteasutuselt, s.o. Tallinna Linnavalitsuselt. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kohtuotsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast teate esitamist. SÜÜDISTUS D.F-i süüdistatakse selles, et tema 26.04.2007 alates kell 19:20 kuni 27.04.2007 umbes kella 02:00 osales Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul asuva mälestussamba juurest alguse saanud massilistes korratustes, mis algas politseiametnikele vastuhakkamisega ning päädis Tallinna kesklinnas rüüstamise, purustamise ja süütamisega. Nimelt, D.F , olles üks märatseva massi liige, 26.04.2007.a õhtusel ajal Tallinnas Tõnismäe tänaval hakkas vastu politseinikele, loopides neid kahel korral kiviga ning ei allunud nende seaduslikele korraldusele laialiminemise kohta. Politseinikud hõikasid ruuporist üldisi korraldusi, kuivõrd arvestades aega ja situatsiooni oli konkreetsemate korralduste andmine võimatu. Seejärel liikus D.F koos massiga edasi ning loopis Pärnu maanteel politseibussi poole kive. Samuti osales D.F Tallinnas Pärnu maantee 41 asuva R kioski rüüstamises, nimelt pärast seda, kui massi liikmed olid R kioski aknaklaasid purustanud, läks Dmitri 3 D.F leti juurde ja võttis läbi lõhutud klaasi ebaseadusliku hõivamise eesmärgil eeluurimisel täpsemalt tuvastamata asju. Samuti osales ta Tallinnas Pärnu mnt 32 asuva Tankker OÜ-le kuuluva alkoholipoe Spanish Corner (Poltina) aknaklaaside purustamises, nimelt viskas kivi poeaknasse ning osales ka nimetatud poe rüüstamises - ta sisenes läbi lõhutud vaateakna kauplusesse ning võttis sealt eeluurimisel tuvastamata margiga 1 pudeli veini. Samuti võttis D.F Tallinnas Pärnu mnt 19 asuva AS-le Mariel kuuluva Westmani Äri juurest rüüstamise käigus sinna sattunud valge küünla ning lõhkus Pärnu maantee 28 Võitleva Sõna baari ees kummuli keeratud sõiduautot Volvo, riiklike registreerimismärkidega 636 AVM, nii, et ronis katusele keeratud autole otsa. Massilises korratuses osalejana on D.F rüüstanud poode, purustanud aknaklaase ja lõhkunud sõiduautot, samuti loopinud nii politseinikke kui ka politseibussi kividega ja hakanud vastu politseinike seaduslikele korraldustele, seega pannud toime KarS § 239 sätestatud kuriteo. Poolte seisukohad Süüdistatav D.F kohtuistungil tunnistas täielikult oma süüd ja oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Väitis, et tema poolt toime pandud teod olid tingitud alkoholijoobest ja emotsioonidest, et poliitilise eluga peavad tegelema poliitikud ja tema midagi lahendada ei saa ning kuna politsei ise inimestele peale pressis, hakkas ta ka politseid kividega loopima. Kaitsja T. Vaske leidis, et süüdistus on põhjendatud, tõendamist leidnud ning D.F-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja arvates on D.F oma karistuse toimepandud tegude eest ära kandnud 2-nädalase eelvangistusena ja praegu on vajalik vaid kontroll ja järelevalve tema tegude üle, mistõttu taotles ta mõjutusvahendi kohaldamist KarS § 87 alusel, mitte tema karistamist ja KarS § 74 ja § 75 sätete rakendamist. Prokurör E. Pau leidis, et D.F-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Massilise korratuse sündmustes oli ta üks kõige aktiivsemalt tegutsenud alaealine sellel õhtul ja ööl, kuid kuna ta on varem karistamata ja teda iseloomustatakse positiivselt, siis võib tema suhtes kohaldada mõjusvahendina 1-aastast käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. Kohus leiab, et D.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: -ettekandega politseidirektor E. Heldnale selle kohta, et 27.04.07.a.Tallinnas Kosmose kino juures peeti kinni D.F, kes purustas vitriine, kelle juurest leiti bussipiletid ja nätsu (tl.2); D.F-i kinnipidamise protokollist nähtub, et kinni peeti ta öösel kella 02 ajal (tl.5-9); -kahtlustatavana ülekuulamisel 27.04.07.a. (tl.11 - 13) on D.F andnud ütlusi selle kohta, et Tõnismäele läks ta koos tuttavatega 26.04.07.a. kella 19.20 paiku, jõi koos tuttavatega viina ja õlut. Politseinike suunas pildus ta raamatukogu juures küll kivisid, kuid ei 4 tabanud neid. Tõnismäelt liikus ta Pärnu mnt-le. Lõi käega ühe kaupluse aknasse, kust võttis lõngarulli ja viskas selle lõkkesse. Ta tunnistab oma süüd avaliku korra rikkumises, politseiametnikele vastupanu osutamises, kaupluste rüüstamises, kuid väidab, et autosid ta ei rikkunud; -kahtlustatavana ülekuulamisel 11.05.2007.a. (tl. 21 – 31) on D.F väitnud, et kui politsei hakkas Tõnismäel pressima, viskas ta politseinikke kividega; pärast lõhkus poodide aknaid, üks oli lõngapood; käis sees ka alkoholipoes, ulatas kellelegi pudeleid; sees käis ka Rkioskis, võttis sealt šokolaadi ja andis kellelegi; sees käis nr.36 bussipeatuse juures kioskis, võttis sealt endale nätsu. Kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. Sellele ülekuulamisele on lisatud videosalvestuselt tehtud fotosid, milledel kahtlustatav on end ise ära märkinud, samuti kirjeldanud oma riietust; -asitõendite vaatlusprotokollist nähtub (tl.37 - 39), et kinnipidamisel oli D.F-ilt ära võetud küünal, šampoon, päevalilleseemned, Zen-laadimiskaart, 2 kinnist pakki sõidutalonge, erinevaid patareisid. Milliste poodide või kioskite rüüstamisest need asjad pärinesid, ei osanud D.F täpsustada ka kohtuistungil. -vahistatu vabastamise määrusest nähtub, et 11.05.2007.a. vabastati D.F vahi alt, kuna varem pole teda kriminaalkorras karistatud, tal on püsiv elukoht, lähedaste toetus ja teda on iseloomustatud positiivselt (tl.34); -kahtlustatavana ülekuulamisel 28.06.2007.a. (tl.42 - 44) on D.F täpsustatud kahtluse järgi end süüdi tunnistanud, kahetsenud, et massilistes korratustes osales ja väitnud, et on mõistnud oma teo tagajärgi ja nende ohtlikkust. Veel väitis ta oma ütlustes, et keegi pole kutsunud teda rahutustes osalema, raha selle eest pole pakutud. Kella 18.00 paiku on ta ise saatnud ühe sõnumi tuttavale, et mälestussamba juurde koguneb inimesi; kes hiljem tema telefonilt helistas, ta selgitada ei osanud. Kriminaalasjale lisatud videosalvestise kohta väitsid süüdistava ja tema kaitsja, et seda on nad näinud, sellega tutvunud ega soovi selle demonstreerimist kohtuistungil. See ei ole vajalik, kuna süüdistuse kõikides osades süüdlane oma süüd tunnistab. -tunnistaja Jevgenia Hmelnitskaja (lastekodu kasvataja) ütlustest nähtub, et D.F-i oli palutud 26.04.07.a. kohe pärast jalgpallitrenni tagasi koju tulla. Seda ta ei teinud ja seda nimetatakse omavoliliseks lahkumiseks. D.F võib olla ebaadekvaatse käitumisega, riidu minna kasvatajate ja kasvandikega, olla agressiivne; tal on väga kõrge enesehinnang (tl.49 – 50); -Lasnamäe Mehhaanikakoolist on iseloomustatud teda õppimisvõimelise õpilasena, kes alates 2007.a. jaanuarist puudus koolist haiguse tõttu, hiljem juba põhjuseta. Oli heasoovlik ja vastutulelik, kuid laisk ja suitsetas (tl.59); -Tallinna Lastekodu iseloomustuses märgitakse, et D.F on intellektuaalselt hästi arenenud, kuid emotsionaalselt ebastabiilne; võib olla agressiivne; tahab olla pidevalt tähelepanu keskmes; kaasinimestesse suhtub valivalt; nõudmistele võib reageerida agressiivselt. On korralik, hoiab riided puhtana, armastab ilusaid asju ja tahab, et talle ostetaks firmariideid, millest on tulnud konflikte. Armastab sporti ja käib jalgpallitreeningul. Kooli tahab aga pooleli jätta (tl.62). 5 Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et D.F-i süü massilise korratuse ajal kioski ja poodide rüüstamises ja lõhkumises, samuti sõiduauto lõhkumises, vastuhakkamises politseiametnikele, nende kividega loopimises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 239 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas kohus tuvastanud ei ole. Tsiviilhagi D.F-i vastu eraldi esitatud ei ole. Kriminaalasjale on prokurör liitnud küll kõigi kannatanute avaldused ja nõuded massilise rahutuse ajal kõigi tekitatud lõhkumiste ja rüüstamiste osas, kuid prokuröri enda arvamuse kohaselt ei kuulu need läbivaatamisele antud kriminaalasjas. Seetõttu jätab ka kohus need tähelepanuta, s.o. läbi vaatamata ning kannatanutel on õigus oma hagid esitada tsiviilkohtupidamise korras. Karistuse mõistmisel lähtub kohus D.F-i süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü ülestunnistust ja puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. D.F-i süü suurust näitab kohtu arvates tema tegutsemise ulatus ja järjekindlus alates kogunemisest Tõnismäel Rahvusraamatukogu juures, kus ta keeldus allumast politseinike korraldustele ja loopis neid kividega, kuni tema kinnipidamiseni kell 2 öösel rüüstatud äridest varastatud asjadega. Nende tundide kestel jõudis ta vastu hakata võimuesindajatele, purustada, lõhkuda ja rüüstata nii kioski, erinevaid kauplusi kui autot. D.F teadis, et pärast jalgpallitreeningut oli ta kohustatud tagasi lastekodusse minema, seda oli talle lausa meelde tuletatud. Sellele vaatamata tarvitas ta alaealisena koos tuttavatega alkoholi, lõhkus ja märatses oma kodulinna tänavatel tunde. Prokurör, kes väitis end kursis olevat kõigi alaealiste kriminaalasjadega selle massilise korratuse raames, kinnitas kohtule, et D.F oli üks kõige aktiivsemalt tegutsenud alaealine sellel ööl. Just D.F-i süü suurust arvesse võttes, aga ka tema vaimsest arengutasemest lähtudes ei pea kohus võimalikuks ega otstarbekohaseks vabastada teda karistusest, et kohaldada tema suhtes mõjutusvahendeid KarS § 87 alusel. Nii D.F-i poolt toimepandud konkreetsed teod, tema isik, aga ka õiguskorra kaitsmise huvid on aluseks, et alaealisele tuleb toimepandud kuriteo eest mõista karistus. Kohus ei nõustu prokuröri ja kaitsja arvamusega, et alaealise puhul on esmatähtsusega tema varasem käitumine (D.F-i ei ole varem karistatud kuritegude ega väärtegude eest) ning esikohale ei tule seada toimepandud teo raskus või tema süü suurus. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et D.F-i agressiivsust, kõrget enesehinnangut, konfliktsust on märgitud tema iseloomustavates andmetes. Kriminaalhooldaja ettekandest (tl.67 - 68) nähtuvalt on tema varasemat käitumist arutatud alaealiste komisjonis (kaasõpilasele kehavigastuste tekitamine). Samuti jäi kohtule arusaamatuks kaitsja taotlus määrata D.F, kes kaitsja arvates on oma karistuse juba ära kandnud 2-nädalase eelvangistusega, ühe-aastasele käitumiskontrollile. 6 Kaitsja ega prokurör ei põhjendanud, miks vajab nende arvates vaid positiivselt iseloomustatud D.F kriminaalhooldaja järelevalvet üheks aastaks ning millest lähtudes ei peetud vajalikuks teiste mõjutusvahendite kohaldamist. Alaealisele D.F-ile karistust mõistes peab kohus põhjendatuks karistada teda lühiajalise vangistusega tingimisi, kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Tema suhtes pole võimalik kohaldada rahalist karistust, sest tal puudub iseseisev sissetulek, tasuda tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Nii süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, aga ka süüdlase alaealisust arvesse võttes võib D.F-ile määrata karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Lisaks KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuetele peab kohus vajalikuks kohaldada D.F-i suhtes ka täiendavaid kohustusi KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel. Asja materjalidest nähtub, et ta on varem korduvalt tarvitanud alkoholi, proovinud kanepit, samuti vajab ta psühholoogi nõustamist, et toime tulle oma agressiivsusega. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Arvestades alaealise resotsialiseerumisväljavaateid ja majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks jätta osa menetluskulusid KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Alaealisel D.F vajalike vahendite puudumisel tuleb menetluskulud KrMS § 188 alusel sisse nõuda eestkosteasutuselt, s.o. Tallinna Linnavalitsuselt. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311-
4. Kohtunik