← Eesti

1-08-11967\4

Obsah (4)§ 126§ 123§ 45§ 44

1-08-11967 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 06.oktoobril 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 11967 / 07231400264 / Koht

ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Eevi Pant Kohtuistungi aeg

  1. oktoobril 2008.a. Kriminaalasi Prokurör R.N süüdistuses KarS § 422 lg.1 järgi kokkuleppemenetluses Rainer Amur Kaitsja Indrek Sirk SÜÜDISTATAV R.N :XXX,isikukood :XXX,kodakondsus: EV, keskharidus ,emakeel:vene keel ,töökoht : OÜ Argmar Grupp,karistatus: varem karistamata. Kohaldatud tõkend: Elukohast lahkumise keeld . kriminaal-korras RESOLUTSIOON . Mõista R.N süüdi KarS § 422 lg.1 järgi ja karistada 2 /kahe/ aasta 6 /kuue/ kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui R.N ei pane 3 /kolme/aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena R.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1 Mõista R.N-ilt välja 6525- krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) sundraha , ekspertiiside maksumus 7650.- krooni (seitse tuhat kuussada viiskümmend krooni) riigituludesse. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ R.N , 1-08-11967 kohtukulud”. Kohtukulu ja sundraha tasuda 1(ühe)kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras /kokkuleppemenetlusnormide väidetava rikkumise kohta/ edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. SÜÜDISTUS. R.N süüdistatakse selles, et tema 23.02.
  3. a. kella 13:00 ajal, juhtides kaubikut Citroen Jumper registreerimisnumbriga 539 MDJ, mille juhikabiin on kõrgemal kui väikeautodel, mis võimaldab paremat ülevaadet sõiduteele, millega ta liikus Tallinnas mööda Paldiski mnt-d kesklinna poolt suunaga Õismäe poole kolmandas sõidureas, lähenedes Paldiski mnt 100 juures asuvale reguleeritud ülekäigurajale, ei arvestanud põhjusi, miks teises ja kolmandas sõidureas ülekäiguraja ees autod ei liigu kuigi sõiduautodele oli valgusfooris süttinud „lubav“ roheline tuli, alustades reastumist kolmandast sõidureast neljandasse ja samal ajal teadlikult kiirendades, sõites kõige vähem 89 km/h 70 km/h alas /

§ 126

p 3/, olles suunanud oma tähelepanu külgmisele tahavaatepeeglile, jälgides seal neljandas reas tagant lähenevat autot, mitte seda, mis toimub eespool, mille tõttu ei olnud piisavalt tähelepanelik ja ei jälginud ülekäigurajal jalakäija liikumist, jättes kohandamata oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks liiklusolusid /teises ja kolmandas sõidureas autode mitte liikumine; jalakäijate liikumine/, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, ei vähendanud reguleeritud ülekäigurajale lähenedes sõiduki kiirust /

§ 123

/, märgates alles 35,6 meetrit enne ülekäigurada ülekäigurajal paremalt vasakule õigeaegselt ülekäigurada ületama asunud jalakäijat, kes oma vanuse /83. aastat vana/ tõttu ei jõudnud jalakäija rohelise tule ajal ülekäigurada ületada /

§ 45

p 6/, ning pidurdades järsult /pidurdusjälgede kogupikkus 48,9 meetrit/, kuid ei saanud enne ülekäigurada pidama, sõites ülekäigurajal jalakäijale E N’ale otsa, põhjustades talle eluohtlikud tervisekahjustused, mille tõttu kannatanu haiglas suri /

§ 44

/. R.N rikkus järgmisi liiklusnõudeid:

§ 44/juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust.

Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/, § 45 p 6 /juht peab andma jalakäijale teed tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud lubava märguande/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui 2 nähtavus on halb/, § 126 p 3 /juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest/. Oma tegevusega pani R.N toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Süüdistatav R.N tunnistas ennast kuriteos kohtuistungil süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde enda karistamise osas. . KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava R.N-i karistamist 2 /kahe/ aasta 6 /kuue/ kuulise vangistusega, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör R.N-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üheks/ kuuks. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava süüditunnistamine ja karistamise kohta kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. R.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg.1 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja ekspertiisikulud. Kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.