lg 2 ja 3 alusel määrata B.U-le lisakohustus: – teha abija heakorratöid 30 tundi kuni 01.05.2009.a kriminaalhooldusametniku poolt määratud asutustes, millistega on kriminaalhooldusosakonnal sõlmitud vastavasisulised lepingud. 3. B.U on kohustatud esitama määratud täiendava kohustuse täitmise kohta kriminaalhooldusametnikule täitmist tõendava dokumendi. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Narva kohtumajale. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Viru Vangla Kriminaalhooldusosakond esitas erakorralise ettekande B.U suhtes, seoses sellega, et hooldusalune ei täida talle määratud kontrollnõudeid – ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud tähtajal registreerimisele 2 korral ilma mõjuva põhjuseta. Seletustes ei ole B.U registreerimisele ilmumata jätmise mõjuvaid põhjusi esitanud. Samuti B.U rikkus temale Viru Maakohtu 29.11.2006 otsusega nr. 1-06-13757 kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal. 21.09.2008.a sooritas B.U väärteo Alkoholiseaduse § 70 alusel ning oli karistatud rahatrahviga 3000 krooni ulatuses. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnast saadud väärteoprotokollist nähtub, et B.U 21.09.2008.a viibis alkoholijoobes avalikes kohas, Tivoli lõbustuspargi territooriumil. B.U kirjutas 03.11.08 avalduse, kus tunnistas oma süüd ja palus mitte pöörata karistust täitmisele, vaid määrata talle lisakohustus abi ja heakorratööde näol, mida ta on nõus täitma kui kohus selle kinnitab. Kriminaalhooldusametniku hinnangul vaatamata sellele, et B.U katseaja kestel ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta määratud kuupäeval registreerumisele 2 korral ja rikkus kohtu poolt määratud kohustust, tema katseaja kulgemist võib hinnata enam-vähem rahuldavaks. Kogu katseaja jooksul töötas B.U ametlikult, omas stabiilset sissetulekut. №vembris 2008 a. koondati ta viimasest töökohast, seoses töökoormuse vähendamisega. Alates 18.11.08 B.U võttis end arvele TTA-s töötuna. Käesoleval ajal aktiivselt tegeleb ametliku töökoha otsimisega. Suhtlemises kriminaalhooldajaga B.U on kontaktne, käitub lugupidavalt, esitab ametnikule kõiki nõutavaid dokumente ja andmeid. Katseaja kestel igal registreerimisel toimuvad vestlused ja analüüsid B.U seadusekuuleka eluviisi parandamiseks. Karistusregistri andmetel neljal korral katseaja jooksul on pannud toime väärteod Liiklusseaduse §74`36 lg l, §74`1 lgl ning Alkoholiseaduse § 70 ja
Katseaja kestel B.U mitu korda rikkus katseaja tingimusi, ta ei ilmunud registreerimistele ilma mõjutava põhjuseta. Nende rikkumiste eest oli mõjutusvahendina 2008 oktoobris registreerimissagedus tihendatud ühe korrani nädalas, pärast seda käib Viktor registreerimiste! korrapäraselt. Ametniku arvamusel B.U suhtes täiendava kohustuse abi- ja heakorratööde näol määramine on otstarvekohane, kuna määratav täiendav kohustus võib mõjutada V.Baranaovi suhtumist kriminaalhooldusesse distsiplineerimaks ja parandada tema vastutust oma tegude eest. Arvestades ülaltoodut, kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku vastavalt
lg 4 - määrata B.U-le lisakohustus, mida B.U on ise nõus võtma endale täitmiseks: 30 tundi abi ja heakorratööde täitmist tähtajaga kuni 01.05.2009 asutustes, kellega Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talitusel on sõlmitud vastavasisuline leping. Maakohtu seisukoht Karistusseadustiku (
) § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
lg 3 kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.
lg 4 sätestab, et juhul kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Kohus võttes arvesse kriminaalhooldusaluse rikkumisi, katseaja kulgemist tervikuna ja kriminaalhooldaja hinnangut katseajale nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et B.U-le täiendava kohustuse määramine on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et täiendava kohustuse määramine annab kriminaalhooldusametnikule võimaluse saavutada hooldusaluse mõjutamise, korrale kutsumise ja selgitamise kaudu kriminaalhoolduse eripreventiivse eesmärgi, milleks on hooldusaluse mõjutamine selliselt, et viimane jääks seaduskuulekale teele ja hindaks ümber oma senise käitumise ning mõtlemise. Kohus määrab B.U-le kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustuse. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes
§-st 74 lg 4, 75 lg 2, 3, 4 ja KrMS §-st 427 lg-st 1. Galina Jasnjuk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.