järgi lühimenetluses Prokurör №na-Salome Barbo Süüdistatav G.T isikukood: xxx; VF kodanik; emakeel - vene keel; keskharidus; ei tööta; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Anatoli Majevski RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista G.T
2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. G.T tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta G.T-le mõistetud ja ärakandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul, kui G.T ei pane selle aja kestel toime uut, tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4. Määrata G.T alaliseks elukohaks xxx. 5.
Esitatud tõendid: - kannatanu L N ütlused (tl 2-5) selle kohta, et ta elab Xxx koos oma naise K S . Korteris 3 - - - - elab naise tütar L A , tütre mees VA ning nende 17 aastane laps M . 08.08.2008 umbes kella 07:00 tuli ta töölt. Korteris olid K S ja G.T. Ta nägi, et koridoris oli lõhutud laud, mille ta enne viis köögist välja, parandamiseks. Ta hakkas küsima, miks laud on lõhutud, tema ja Valeri vahel toimus sõnasõda. Ta oli sel ajal köögis, istus laua taga. Köögis olid samuti K ja Valeri. Tüli käigus lõi Valeri teda umbes kolm korda rusikaga näkku, Valeri löökidest kukkus ta toolilt maha põrandale ja Valeri lõi teda 5-6 korda jalaga kõhu piirkonda. Ta tõusis püsti ja proovis Valerit vastu lüüa, kuid ei saanud seda teha, sest tema naine tuli vahele. Pärast seda kutsus ta politsei, politsei viis nad osakonda. Seetõttu ei jõudnud arsti juurde minna. Valeri tekitas löömisega füüsilist valu; patsiendikaart nr R292577 (tl 6-7), millest nähtuvalt on L N pöördunud 08.08.2008 kella 10:15 AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda. L N l tuvastati arstliku läbivaatuse käigus lokaalselt turse, marrastus regio maxillaris sin, verevalum ülahuulel, kriimustus alalõualuu piirkonnas; L N l diagnoositi muud silmalau ja silmaümbruse pindmised vigastused, huule ja suuõõne pindmine vigastus; tunnistaja K S ütlused (tl 8-11), selle kohta, et ta elab koos oma mehe L N ga, nendega elab ka tema tütar L A , L mees Valeri ja tema lapselaps M . Tema ja L nõuavad, et korteris oleks kord, aga L ja Valeri ei taha, selle tõttu on nende vahel kogu aeg sõnasõjad. Täna hommikul (08.08.2008) tuli ta pärast tööd koju ja nad istusid kohvi jooma. Nad nägid, et koridoris seisab nende laud, mis oli katki. Laud on nende oma ja enne viis L selle koridori, et parandada. Kui Valeri astus kööki, küsis L , miks viimane tegi laua katki. Valeri vastas, et laud segas tema naist. Selle tõttu toimus L ja Valeri vahel tüli. L kedagi ei solvanud. Valeri sel ajal hoidis oma käes kohvitassi, pani tassi lauale ja äkki lõi L paar korda rusikaga näkku. Löökide tõttu kukkus L toolist maha ja Valeri lõi L jalaga keha piirkonda. Ta tõmbas Valeri eemale ja Valeri lõpetas L peksmise. L tõusis ja kutsus politsei; tunnistaja M A ütlused (tl 12-15) selle kohta, et 08.08.2008 hommikul ärkas ta vanaema ja isa karjumise peale. Vanaema karjumisest sai ta aru, et isa ja vanaema mees L kaklevad ja vanaema püüab neid lahutada. Isa karjus, et teda on ära tüüdanud alatised ähvardused selle kohta, et tema pere aetakse korterist välja. Selliseid tülisid on peres sageli ja ta on sellest kõigest tüdinenud. Selle tõttu ei hakanud ta toast väljuma ega tea, mis toimus köögis. Kui köögis saabus vaikus, väljus ta oma toast ja nägi laialipillatud köögivilju ja lõhutud korvi, milles need olid olnud; ka oli kapil kraanikausi kohal käepide ära murtud. Ta küsis isa käest, mis juhtus, isa ütles, et neil tekkis vana laua pärast tüli. Üksikasjad teda ei huvitanud, L ta ei vaadanud. Pärast kutsus L politseitöötajad ning nad viisid L ja isa kaasa; G.T kahtlustatavana antud ütlused (tl 21-24) selle kohta, et on kuriteo, milles teda kahtlustatakse, toime pannud osaliselt. Ta elab koos abikaasa L , nende 17-aastase tütre M , L ema K S ja äia L N ga. Nad elavad koos juba 8 aastat ja kogu selle aja jooksul on tal äiaga halvad suhted. Tülid on rahvuslikul pinnal. L on halvad suhted ka tema abikaasa L ga, sest L ei ole tema tütar, L solvab pidevalt L t. Pidevalt toimuvad sõnalised tülid, kaklust ei ole kunagi olnud, kuigi L on teda korduvalt provotseerinud. 08.08.2008 kella 07:00 paiku tuli L töölt koju. Kodus oli tema, L naine K ja tema tütar M . Koridoris seisis vana laud, mis kogu aeg takistas välisukse liikumist. Tema ja tema naine otsustasid selle laua ära visata ja seetõttu lõhkusid laua ära – laud oli nii ehk nii vana ja ta mõtles, et kuna L on selle koridori viinud, siis kavatses L selle ära visata. L hakkas koju tulles selle laua pärast riidlema, hakkas jälle teda, tema naist ja tütart solvama, tekkis tüli. Tema, L ja L naine K viibisid sel ajal köögis. L solvas sõnadega tema naist ja tütart ning ütles, et lõhub tema auto ära. Ta ei pidanud vastu ja tahtis L rusikaga näkku lüüa, kuid L põikas kõrvale ja siis haaras ta L riietest ja viskas viimase toolilt, millel L istus, maha. Siis ta lõi L , maaslamajat, rusikaga vastu rinda või kõhtu – ei oska täpselt öelda. L proovis teda vastu lüüa, kuid L naine K nõudis, et nad lõpetaksid kakluse ja nad rahunesid maha. Pärast L tõusis, kutsus politsei ja neid viidi politseiosakonda. Ta mõistab, et tarvitades L suhtes füüsilist vägivalda, pani ta toime kuriteo, kuid tegi seda selle pärast, et L solvas tema naist ja tütart ning lubas ka tema auto ära lõhkuda. Lubab, et edaspidi hoiab end vaos ega pane 4 - toime midagi seesugust; kohtuistungil selgitas G.T, et süüdistus on põhjendatud osaliselt - Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud esitatud tõendeid kogumis ja siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Tunnistaja M A ütlustest nähtuvalt ei viibinud ta intsidendi ajal köögis ja ei tea seega, mis seal täpselt toimus. Tunnistaja ütlustega on tõendatud üksnes kannatanu ja süüdistatava vahelise konflikti toimumise fakt ning see, et sel hetkel viibis köögus samuti tunnistaja K S , samuti asjaolu, et peres on tülid võrdlemisi tavapärased. 08.08.2008 tüli põhjuse osas on nii kannatanu, tunnistaja ja süüdistatav andnud riimuvaid ütlusi; nimelt: süüdistatav oli oma naisega lõhkunud ja seejärel otsustanud ära visata kannatanule ning viimase abikaasale kuuluva laua. Edasisi sündmusi kirjeldavad kannatanu, tunnistaja K S ja süüdistatav erinevalt. Kannatanu ja tunnistaja K S ütlustest nähtuvalt lõi G.T kannatanut kolm rusikaga näkku ning seejärel ka umbes 5 korda jalaga keha piirkonda. Süüdistatav kannatanu rusikaga näkku löömist omaks ei võta ja selgitas eeluurimisel, et lõi kannatanut rusikaga vastu rinda või kõhtu; kohtuistungil asus süüdistatav seisukohale, et lükkas kannatanu ühe korra pikali ja ühe korra lõi. Kohtu hinnangul tuleb otsuse tegemisel lähtuda kannatanu ja tunnistaja K S ütlustest. Kannatanut ja tunnistaja K S on hoiatatud teadvalt valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest, süüdistatav võib valida kaitsetaktika oma äranägemisel. Vaatamata asjaolule, et nii süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistajate sõnul on peresisesed suhted pingelised, leiab kohus, et kannatanu ja tunnistaja K S on rääkinud tõtt. Kannatanu ja tunnistaja ütlused riimuvad löökide paiknemise ja sageduse osas, vastuolusid ei ole. Patsiendikaardiga on tõendatud, et kannatanul tuvastati muud silmalau ja silmaümbruse pindmised vigastused, huule ja suuõõne pindmine vigastus. Süüdistatava versioon toimunust ei riimu kannatanu arstlikul läbivaatusel tuvastatuga. Kannatanu on arsti juurde pöördunud kella 10:15, konflikt toimus osapoolte tunnistuste järgi kella 07:00 paiku. Kõik isikud on selgitanud, et vahetult peale intsidenti kutsus kannatanu politsei ning nad viidi osakonda. Seega on välistatud, et kannatanule tekitati patsiendikaardil sedastatud vigastused kolmandate isikute poolt. Süüdistatav selgitas, et tarvitas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda põhjusel, et kannatanu solvab pidevalt nii teda, tema naist kui ka last, samuti lubas kannatanu lõhkuda tema auto. Kohus märgib, et kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava enda ütlustega on tõendatud asjaolu, et süüdistatav elab oma perega kannatanule kuuluvas korteris. Kohtu hinnangul võib erinevate generatsioonide sunnitud kooseksisteerimisega suure tõenäosusega kaasneda erinevatest väärtushinnangutest, eluviisidest jms tingitud konflikte. Süüdistatava käitumist kohtu arvates süüdistatava poolt esitatud asjaolud ei õigusta; isikute ütlustest nähtuvalt lõhkus süüdistatav omavoliliselt, eelnevalt luba küsimata kannatanule kuuluvat vara, on selge, et kannatanu võis tunda ennast häirituna. Kannatanu on andnud ütlusi selle kohta, et süüdistatav tekitas talle löömisega valu, arvestades patsiendikaardil sedastatut, on kohtu hinnangul ka mõistlik eeldada, et taoliste vigastuste tekitamisega kaasnevad vigastatul tõenäoliselt valuaistingud.
Kohtu hinnangul on G.T-le süüksarvatud kuritegu täielikult tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. G.T pani kohtu hinnangul teo toime tahtlikult. Kohus, hinnanud visuaalselt istungil võimalikke jõuvahekordi kannatanu ja süüdistatava vahel – süüdistatava ja kannatanu iga ning füüsist - asub seisukohale, et kannatanu ei oleks tõenäoliselt suutnud ootamatule ründele omapoolse 5 vasturünnakuga reageerida. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijat karistada rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistusega. G.T on eeluurimisel avaldanud, et kahetses oma tegu, samuti nähtub süüdistatava ütlustest, et ta lõpetas ründe hetkel, kui mõistis, mida ta teeb. Kohtu hinnangul ei saa G.T kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna. G.T on oma süüd tunnistanud osaliselt, süüdistatav üritab esitada toimunu kohta moonutatud fakte, väites et vägivald ei olnud nii ulatuslik. Samuti ei avaldanud G.T kordagi kohtuistungil, et kahetseb oma tegu; kahetsus ei avaldunud ka süüdistatava üldises hoiakus. G.T selgitas ankeetandmete kontrollimisel, et käib nüüd lõpuks ametlikult tööl, hetkel on tal katseaeg. Kaitsja taotles isiku karistamist rahalise karistusega. Kohus leiab, et G.T-le rahalise karistuse mõistmine on võimatu. Süüdistatav on katseajal, hetkel ei ole teada, kas isik läbib katseaja edukalt. Süüdistataval on ülal pidada 17-aastane tütar. Samuti leiab kohus, et süüdistatava süü suurus ning hilisem suhtumine oma teosse välistavad rahalise karistuse mõistmise. Kannatanule ei ole tekitatud ulatuslikke vigastusi, samuti avaldas kannatanu kohtuvaidluses, et ta ei soovi, et G.T-le mõistetaks reaalne vangistus. Käesolevaks hetkeks on süüdistatava pere asunud eraldi elama, kannatanu käitumisest istungil võib järeldada, et ta on süüdistatavale andestanud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et G.T-le mõistetav karistus võib jääda alla keskmise sanktsioonimäära. G.T on eelnevalt kriminaalkorras karistamata isik, kohtu hinnangul võib eeldada, et käesolev kriminaalasi jääb isiku elus juhuslikuks episoodiks. Eelnevate karistuste puudumine annaks aluse
kohaldamisele, kui kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja - sisuliselt perevägivald - puhul ja süüdistatava suhtumist oma teosse ning isikut silmas pidades on mõistlikum ja parem allutada süüdistatav kriminaalhooldaja kontrollile. Kohtu arvates on minimaalne katseaeg kohane. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et G.T tuleb süüdi mõista
Kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, seega tuleb karistusest maha arvata 1/3. G.T jääb kanda 4 kuu pikkune vangistus.
lg 1, 3 järgi tuleb mõistetud ja ärakandmata karistus jätta täielikult, tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseaja jooksul, juhul kui G.T täidab kontrollnõudeid ja kohustusi ning ei pane katseajal toime uut, tahtlikku kuritegu.
Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.