← Eesti

1-06-14633\4

Obsah (9)§ 313§ 414§ 179§ 175§ 319§ 61§ 408§ 411§ 412

1-06-14633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2007.a Pärnu Kriminaalasja number 1-06- 14633 (04267002440) Kohtukoosseis Kohtunik Igor Pütsep

§ 313, § 315 Tunnistada V.H süüdi Kar

S § 121 järgi ja mõista karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust. Määrata V.H mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele kolm kuud vangistust. 1

(13)1-06-14633 Jätta ülejäänud osa mõistetud karistusest – üks aasta ja kolm kuud vangistust - KarS § 74 lg.1 ja 3 kohaselt tingimisi täitmisele pööramata, kui V.H ei pane kolme aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale katsejaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi nõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohesele ärakandmisele määratud karistuse osas lugeda

§ 414lg.2 kohaselt karistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Tingimisi täitmisele pööramata jäetud osas lugeda karistuse kandmise alguseks 15.02.2007.a. Jätta V.H katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla kohustusega täita KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Välja mõista V.H-lt

§ 179lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o viis tuhat nelisada krooni

(5400)ja

§ 175

lg.1 p.4, § 180 lg.1 alusel menetluskulu riigi õigusabi osutamise eest kolm tuhat kaheksasada viiskümmend üks krooni ja viiskümmend kaks senti (3851.52). Tasuda nimetatud summad 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, sundraha tasumise osas selgituseks märkida: „V.H, 1-06-14633, sundraha“ ja menetluskulu tasumise osas selgituseks märkida: „V.H, 1-0614633, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada vangistuse täitmisele pööramisest. Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Tsiviilhagi V.H vastu esitatud ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest (

§ 319lg.1).

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega (

§ 319lg.2). 2

(13)1-06-14633 Faktilised asjaolud Süüdistusakti kohaselt lõi süüdistatav ööl vastu 31.07.2004.a. Pärnumaal, Halinga vallas Halinga külas Halinga restorani juures asuva Alexela bensiinijaama läheduses mitmel korral rusikate ja jalgadega V.M-i pea ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega süüdistatav, teise inimese löömisega, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Andmed kuriteoga saadud vara kohta puuduvad. Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Süüdistatava suhtes on tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 29.06.2006.a. Tõenditena on kriminaaltoimikule lisatud: kannatanu avaldus, suulise kuriteoteate protokoll, kannatanu ülekuulamise protokoll, isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 204, tunnistaja V.S ülekuulamise protokoll, tunnistaja A.K ülekuulamise protokoll, kahtlustatava ülekuulamise protokollid. Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ning palus süüdistatava tunnistada süüdi KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust, milline jätta KarS § 74 lg.1 ja 3 kohaselt täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kahe aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale katsejaks pandud KarS § 75 lg 1 nõudeid. Süüdistatav end temale etteheidetava süüteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Tunnistaja V.S ütluste kohaselt viibis ta ööl vastu 31.07.2004.a. kella 03.00 kuni 04.00 vahelisel ajal Pärnumaal, Halinga vallas Halinga külas Halinga restoranis. Aknast välja vaadates nägi ta, kuidas süüdistatav jookseb jägi põgenevale kannatanule, lööb ta pikali ning peksab rusikate ja jalgadega maas lamavat kannatanut. Kuivõrd tunnistaja töötab politseikonstaablina läks ta viivitamatult kannatanule appi ja lahutas süüdistatava kannatanust. Tunnistaja ütluste kohaselt tundis ta süüdistatava isiku eksimatult ära, kuivõrd on temaga varem enda ametialase tegevuse käigus kokkupuuteid omanud. Tunnistaja A.K ütluste kohaselt viibis ta ööl vastu 31.07.2004.a. kella 03.00 kuni 04.00 vahelisel ajal Pärnumaal, Halinga vallas Halinga külas Halinga restoranis. Seal viibis ka kannatanu. Restorani sisenes süüdistatav koos kolme kaaslasega. Kannatanu ütles neile, et nende poolt kasutatava sõiduki mootoris on ebakõla, mille peale kutsusid nad kannatanu endaga välja seda lähemalt uurima. Tunnistaja ütluste kohaselt tundis ta süüdistatava isiku eksimatult ära, kuivõrd on temaga varem kokkupuuteid omanud. Tunnistajate S.R, M.R ja J.M ütluste kohaselt viibisid nad ööl vastu 31.07.2004.a. kella 03.00 kuni 04.00 vahelisel ajal koos süüdistatavaga Pärnu linnas ja ööbisid koos Riia mnt 76 asuvas korteris. S.R on süüdistatava vend, M.R süüdistatava ema ja J.M süüdistatava naise vend. Kannatanu ütluste kohaselt viibis ta ööl vastu 31.07.2004.a. kella 03.00 kuni 04.00 vahelisel ajal Pärnumaal, Halinga vallas Halinga külas Halinga restoranis. Kui restorani sisenes süüdistatav koos kolme kaaslasega ütles kannatanu ütles neile, et nende poolt 3
(13)1-06-14633 kasutatava sõiduki mootoris on ebakõla, mille peale kutsusid nad kannatanu endaga välja seda lähemalt uurima. Väljas nõudsid nad, et kannatanu sõiduki mootori ära remondiks, mille peale kannatanu vastas, et see on öisel ajal ja tankla hoovis võimatu. Seepeale ähvardasid süüdistatav ja temaga koos olnud isikud kannatanule peksa anda kui kannatanu nende autot kohe korda ei tee. Kannatanu kordas nõutu täitmise võimatust, mille peale keegi seltskonnast lõi teda ootamatult jalaga näkku. Kannatanu tundis lõua piirkonnas tuima valu ja üritas ründajate juurest kiire kõnniga lahkuda, kui kuulis selja tagant kedagi hüüdmas, et liiga vähe sai ja nägi samast seltskonnast kahte isikut endale järgi jooksmas. Jälitajad said ta kätte, lõid ta pikali ja jätkasid tema maaslamamise ajal tema rusikate ja jalgadega peksmist kuni tunnistaja V.S temale appi tuli ja ründajad temast lahutas. Kannatanu ei oska öelda kes teda sellest seltskonnast täpselt peksid, sest ta kukkus peksmise tulemusena pikali ning üritas enda nägu löökide eest varjata. Süüdistatava ütluste kohaselt viibis ta ööl vastu 31.07.2004.a. kella 03.00 kuni 04.00 vahelisel ajal koos tunnistajate S.R, M.R ja J.M Pärnu linnas ja ööbisid koos Riia mnt 76 asuvas korteris. Tema ei tea kannatanu peksmisest midagi. Kaitsja palub teha kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse, kuivõrd tunnistajate S.M, M.R ja J.M ütlustega on tõendatud, et süüdistatav oli kannatanu suhtes kuriteo sooritamise ajal hoopis teises kohas ega saa seetõttu omada puutumust nimetatud teoga. Kannatanu oli teo toimepanemise ajal alkoholi joobes ega oska anda sündmuse kohta adekvaatseid ütlusi. Prokuröri ja kaitsja taotluse alusel avaldab kohus toimiku lehed nr. 3-
  1. Maakohtu seisukoht
  2. Faktiliste asjaolude tuvastamine Kriminaalasjas on isiku kohtuarstliku ekspertiisi 06.08.2004.a. aktiga nr 204 tõsikindlalt tuvastatud, et kannatanul esinesid järgmised vigastused: peaaju vapustus, alalõualuumurd paremal pool, mis tüsistus luupõletikuga, põrutushaav huulel, nahaalused verevalumid näol, kaelapiirkonnas, kehatüvel ja mõlemal ülajäsemel, verevalumid suu ja põse limaskestal ning ulatuslik pehmete kudede turse näopiirkonnas. Nimetatud tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 31.07.2004.a. löökidest kõvade tömpide esemetega ja kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid, pindu. Nimetatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 kuud. Esitatud asjaolusid ei ole menetlusosalised vaidlustanud. Tunnistaja A.K ütlused kattuvad kannatanu ütlustega osas, mille kohaselt viibisid ööl vastu 31.07.2004.a. kella 03.00 kuni 04.00 vahelisel ajal Pärnumaal, Halinga vallas Halinga külas Halinga restoranis nii kannatanu kui süüdistatav koos kolme kaaslasega. Tunnistaja A.K ütluste kattuvad kannatanu ütlustega ka osas, et kannatanu ütles süüdistatavale ja tema kaaslastele, et nende poolt kasutatava sõiduki mootoris on ebakõla, mille peale kutsusid nad kannatanu endaga välja seda lähemalt uurima, mida kannatanu ka tegi. Tunnistaja V.S ütlused kattuvad eeltooduga osas, mille kohaselt viibisid ööl vastu 31.07.2004.a. kella 03.00 kuni 04.00 vahelisel ajal Pärnumaal, Halinga vallas Halinga külas Halinga restoranis nii kannatanu kui süüdistatav koos kolme kaaslasega. 4
(13)1-06-14633 Tunnistaja V.S ütlused kattuvad kannatanu ütlustega ka osas, mille kohaselt üritas kannatanu süüdistatava ja tema kaaslaste juurest lahkuda, kuid teda asuti jälitama, löödi pikali ja jätkati tema maaslamamise ajal tema rusikate ja jalgadega peksmist kuni tunnistaja V.Stemale appi tuli ja ründajad temast lahutas. Tunnistajad A.K ja V.S tundsid varasema kokkupuute olemasolu tõttu eksimatult ära, et teo toimepanemise ajal viibis sündmuskohal süüdistatav ning tunnistaja V.S tundis eksimatult ära, et isik, kes põgenevale kannatanule järgi jooksis, tema pikali lõi ja tema maaslamamise ajal tema rusikate ja jalgadega peksmist jätkas, oli just süüdistatav, kuivõrd nägi teda kannatanust lahutades selgelt ja väga lähedalt. Süüdistava enda ja tunnistajate S.R, M.R ja J.M ütluste kohaselt viibisid nad ööl vastu 31.07.2004.a. kella 03.00 kuni 04.00 vahelisel ajal koos süüdistatavaga Pärnu linnas ja ööbisid koos Riia mnt 76 asuvas korteris, millest tulenevalt ei saanud süüdistav teo toimepanemise ajal sündmuskohal viibida.

§ 61

kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kannatanu ja tunnistaja A.K ütlused kattuvad täpselt teo toimepanemise aja ja koha ning asjaolude (kanatanu teatas süüdistatavale ja tema kaaslastele nende poolt kasutatava sõiduki mootoris esineva ebakõla kohta, mille kohta kutsusid viimased teda välja asja lähemalt uurima). Tunnistajate A.K ja V.S ütlused kattuvad täpselt teo toimepanemise aja ja koha ning sündmuskohal viibinud isikute kohta. Mõlemad kinnitavad, et süüdistatav viibis teo toimepanemise ajal sündmuskohal. Tunnistaja A.K kinnitab, et süüdistatav kuulus seltskonda, kellele kannatanu teatas nende poolt kasutatava sõiduki mootoris esineva ebakõla kohta, mille kohta kutsus seltskond kannatanu välja asja lähemalt uurima. Tunnistaja V.S kinnitab, et just süüdistatav oli isik, kes põgenevale kannatanule järgi jooksis, tema pikali lõi ja tema maaslamamise ajal tema rusikate ja jalgadega peksmist jätkas kuni tunnistaja V.S tema kannatanust lahutas. Kohtu hinnangul kattub kannatanu ja tunnistajate A.K ja V.S ütlused sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Kohus peab sellise veendumuse kujunemisel oluliseks ka asjaolu, et tunnistajad A.K ja V.S on süüdistatava suhtes võõrad ja teavad teda isikuliselt ainult varasema mitteisikliku kokkupuute pinnalt. V.S näol on tegemist ka õiguskorda kaitsma volitatud politseiametnikuga kelle suhtes ei ole menetluses esitatud andmeid, mis võimaldaksid seada tema ütluste objektiivsuse põhjendatud kahtluse alla. Samuti ei ole menetluses esitatud andmeid, mis võimaldaksid seada tunnistaja A.K ütluste objektiivsuse põhjendatud kahtluse alla. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis võiksid anda alust kahtlustada tunnistajaid A.K ja V.S mistahes isiklikust konfliktist süüdistatavaga või muust motivaatorist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldseks kajastamiseks käesolevas kriminaalmenetluses. Seega tuleb tunnistajate A.K ja V.S poolt sündmuse kohta antud ütlusi pidada kohtu hinnangul objektiivseks. 5

(13)1-06-14633 Nimetatud ütlustele vastanduvad süüdistava enda ja tunnistajate S.R, M.R ja J.M ütlused, mille kohaselt ei viibinud süüdistatav teo toimepanemise ajal sündmuskohal. Tunnistajate S.R ja M.R näol on tegemist süüdistatava lähisugulastega (vastavalt süüdistatava vend ja ema) ja J.M näol hõimlasega (süüdistatava naise vend). Nimetatud asjaolu eraldiseisvana ei vähenda veel nende poolt antud ütluste kaalu, kuid kohtu hinnangul vähendab süüdistatavate ja tunnistajate S.R, M.R ja J.M ütluste kaalu asjaolu, et süüdistatava esimesel ülekuulamisel 02.02.2006.a. ei maininud ta sõnagagi sellise alibi esinemist vaid avaldas, et käib küll igal nädalavahetusel Halinga vallas, kuid kõik alkohoolsed joogid ja õlled on juba Pärnust kaasa ostetud. Samuti ei kinnita sellise tunnistaja ütlustega tõendatava selge alibi esinemist süüdistatav enda teisel, 29.06.2006.a. toimunud ülekuulamisel. Nimetatud ülekuulamisel süüdistatav avaldab, et oli teo toimepanemise ajal ilmselt kodus, kuid ei esita seda teavet kindla faktina ega viita tunnistajatele. Alibi koos tunnistajatega esitati alles kohtumenetluses. Kohtu hinnangul oleks oludes, kus isikule esitatakse kahtlustus kuriteos, mille toimepanemise aja kohta esineb tal tunnistaja ütlustega tõendatav selge alibi, tavapärane, et isik, tundes tema suhtes avaldatud kuriteoetteheite osas muret, selgitab sellise alibi olemasolu välja viivitamatult ning avaldab kohtueelset menetlust teostavale asutusele. Antud asjaoludel ei avaldanud süüdistatav peaaegu viis kuud peale esmast ülekuulamist toimunud teisel ülekuulamisel kohtueelsele menetlejale alibi suhtes midagi. Nimetatud asjaolu eraldiseisvana ei vähenda veel alibi suhtes antud ütluste kaalu, kuid koostoimes sellega, et alibi esitati mitte süüdistatava esimesel ega teisel ülekuulamisel, vaid rohkem kui aasta peale esimest ülekuulamist toimunud kohtuistungil ning alibi esitasid süüdistatava lähisugulased ja hõimlane, kes on süüdistatavaga subjektiivselt seotud ning seetõttu huvitatud tema olukorra kergendamisest kriminaalmenetluses ning arvestades nimetatud ütluste olulist lahknevust omavahel oluliselt kattuvate kannatanu ja tunnistajate A.K ja V.S ütlustega oludes, kus viimased ei oma süüdistatavaga isikliku sidet ega oma seetõttu vähimatki eelistust süüdistatava temale etteheidetava süüteo toimepanemises süüdi või õigeksmõistmise suhtes, asub kohus seisukohale, et antud asjaoludel tuleb süüdistatava ja tunnistajate S.R, M.R ja J.M ütlused kõrvale heita kui ebausaldusväärsed ja kohut eksiteele viivad ning võtta kohtuotsuse tegemise aluseks kannatanu ja tunnistajate A.K ja V.S ütlused kui kooskõlalised ja kuriteo tehioludele vastavad. Kõrvutades juba ühe jalalöögi näopiirkonda saanud ja ründajate eest põgeneva kannatanu ütlusi tunnistaja V.S ütlustega, asub kohus seisukohale, et esimese ründe järel põgenevale kannatanule jooksis järele üks isik ründajate seltskonnast, kes kannatanu kättesaamise järel jätkas tema peksmist rusikate ja jalgadega ning selleks oli süüdistatav. Kannatanu ütlusele võrreldes tunnistaja V.S ütlusega väiksema kaalu omistamine tuleneb asjaolust, et jälitamise fikseerimise hetkeks oli kannatanu juba ühe jalalöögi näopiirkonda saanud, tundis hirmu tema tabamisel jätkuda võiva ründe puhul ning ründe jätkudes kukkus pikali ning keskendus enda katmisele löökide eest, millises olukorras ei pruukinud ta jälitajate ja ründajate arvu kõige adekvaatsemalt tajuda. Küll aga pidi seda adekvaatselt tajuma sündmust vahetult pealt näinud ning enda ametialase tegevuse tõttu sarnaste olukordadega ka varasemalt kogemusi omav tunnistaja V.S. Kohtu hinnangul ei oma siinkohal tähendust ka kannatanu alkoholijoove, sest sündmusi kinnitavate ja alkoholi joobes mitteolnud tunnistajate ütlused kattuvad olulises osas kannatanu ütlustega. Samuti ei õigusta kohtu hinnangul isiku kehalise puutumatuse õiguse rikkumist ja tema kehalist väärkohtlemist asjaolu, et kannatanu oli alkoholijoobes. Eeltoodu alusel kohus, tutvunud esitatud süüdistusakti ja kriminaaltoimikus esitatud dokumentidega ning kuulanud ära prokuröri, tunnistajate, kannatanu, süüdistatava, ja tema kaitsja ütlused, hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, 6
(13)1-06-14633 loeb tuvastatuks faktilise asjaolu, mille kohaselt ründas süüdistatav ööl vastu 31.07.2004.a. Pärnumaal, Halinga vallas Halinga külas Halinga restorani juures asuva Alexela bensiinijaama läheduses mitmel korral rusikate ja jalgadega kannatanut pea ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: peaaju vapustus, alalõualuumurd paremal pool, mis tüsistus luupõletikuga, põrutushaav huulel, nahaalused verevalumid näol, kaelapiirkonnas, kehatüvel ja mõlemal ülajäsemel, verevalumid suu ja põse limaskestal ning ulatuslik pehmete kudede turse näopiirkonnas. 2. Tuvastatud faktiliste asjaolude vastavus süüteokoosseisule KarS § 12 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 121 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemises. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena inimese kehalist ja vaimset tervist ning kriminaliseerib teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kuivõrd antud kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav ründas ööl vastu 31.07.2004.a. Pärnumaal, Halinga vallas Halinga külas Halinga restorani juures asuva Alexela bensiinijaama läheduses mitmel korral rusikate ja jalgadega kannatanut pea ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: peaaju vapustus, alalõualuumurd paremal pool, mis tüsistus luupõletikuga, põrutushaav huulel, nahaalused verevalumid näol, kaelapiirkonnas, kehatüvel ja mõlemal ülajäsemel, verevalumid suu ja põse limaskestal ning ulatuslik pehmete kudede turse näopiirkonnas, tuleb lugeda, et süüdistatava tegu vastab KarS § 121 juriidilise koosseisu objektiivsetele tunnustele. Süüdistatava poolt kannatanu suhtes löökidega rusikate ja jalgadega, mis on käsitletavad ekspertiisiaktis esitatud kõvade tömpide esemetena, ründe sooritamine tõi kaasa tagajärjed, mille kohaselt olid häiritud kannatanu organismi koe või elundi terviklikus ja nende toime. Seega on olemas põhjuslik seos süüdistatava teo (kannatanu ründamine korduvate käe- ja jalalöökidega, kannatanu pikali löömine ja maaslamava kannatanu peksmise jätkamine) ja kannatanu tervise kahjustamise (peaaju vapustus, alalõualuumurd paremal pool, mis tüsistus luupõletikuga, põrutushaav huulel, nahaalused verevalumid näol, kaelapiirkonnas, kehatüvel ja mõlemal ülajäsemel, verevalumid suu ja põse limaskestal ning ulatuslik pehmete kudede turse näopiirkonnas, mis tekitasid füüsilist valu ja häirisid kannatanu organismi koe või elundi terviklikust ja nende normaalset toimet), sest konkreetse teo mõttelisel kõrvaldamisel oleks karistusõiguse ekvivalentsusteooria kohaselt välistatud ka konkreetse tagajärje saabumine ( ). Kuivõrd süüdistatava poolt sooritatud ründe tulemusena kandus süüdistatavalt ründevahendi teel kannatanule edasi mateeria, mis avaldas kannatanule mõju – kutsus esile negatiivse muutuse kannatanu tervises – tuleb nimetatud tagajärg objektiivselt omistada süüdistatava poolt toimepandud teole. KarS § 121 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 7
(13)1-06-14633 KarS § 17 lg.1 kohaselt hinnatakse tahtluse tuvastamisel isiku ettekujutust toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal. Seega on tahtluse hindamisel oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või selleise teoga kaasnevate tagajärgede saabumisega seotud. Kriminaalmenetluses on kannatanu ja tunnistaja A.K ütlustega tuvastatud, et kannatanu teatas süüdistatavale ja tema kaaslastele nende poolt kasutatava sõiduki mootoris esineva ebakõla kohta, mille kohta kutsusid viimased teda välja asja lähemalt uurima. Väljas nõudsid nad kannatanult nimetatud ebakõla kohest kõrvaldamist, ähvardades teda nõutu mittetäitmisel füüsilise vägivallaga. Kuivõrd kannatanu ei pidanud nõudmise täitmist võimalalikuks, löödi teda süüdistatavale ja tema kaaslastele seltskonda kuuluva eeluurimisel täpselt tuvastamata isiku poolt jalaga lõua piirkonda, mille peale kannatanu üritas ründajate juurest põgeneda. Kannatanu ütluste kohaselt kuulis ta põgenemise ajal selja tagant kedagi hüüdmas, et liiga vähe sai ja nägi samast seltskonnast kedagi ennast jälitamas, kelleks tunnistaja V.S ütluste kohaselt oli süüdistatav. Kannatanu ja tunnistaja V.S ütluste kohaselt sai ründaja kannatanu kätte, lõi ta pikali ja jätkas maaslamava kannatanu peksmist rusikate ja jalgadega kuni tunnistaja V.S ründajad temast lahutas. Seega on süüdistatavale etteheidetav vähemalt põgeneva kannatanu jälitamine, kättesaamisel tema pikali löömine ning rusikate ja jalgadega peksmine kuni tunnistaja ta kannatanust lahutas. Sellise tegevusega süüdistatav vähemalt pidi teadma, et peksab teist inimest ning sellega kaasneb isikule füüsilise valu tekitamine ja võib kaasneda tervise kahjustamine ning tahtma või vähemalt möönma seda. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab otsesele tahtlusele KarS § 16 lg.3 mõttes, millest järeldub, et süüdistatav sooritas KarS § 121 tunnustele vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas otsese tahtlusena. Seega on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad KarS § 121 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. 3.Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava poolt KarS § 121 tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. 8
(13)1-06-14633
  1. Süü KarS § 32 lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav, asudes jälitama põgenevat kannatanut, lõi kannatanu kättesaamise järel pikali ning jätkas maaslamava kannatanu peksmist rusikate ja jalgadega kuni tunnistaja ta kannatanust lahutas, näidates seega üles vägivaldset entusiasmi teise inimese vastu olukorras, kus tal oli olemas reaalselt kasutatav võimalus enda arvamuse avaldamiseks õigusriiklikus ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikuga ettenähtud korras. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 121 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav KarS § 121 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi.
  2. Karistus KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatavat on varasemalt karistatud vabadusekaotusega, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata kaheaastase katseajaga. Süüdistatav ei teinud nimetatud õiguslikust etteheitest selliseid järeldusi millest võiks välja lugeda tema tõsikindlat kavatsust pöörduda ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning pani 31.07.2004.a. toime uue kuriteo, seekord vägivalla kasutamisega, millest järeldub, et süüdistatav kujutab endast endiselt ühiskonnale ja õiguskorrale ohtu, mida tuleb KarS § 56 lg.1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestada. Samuti tuleb süüdistatavale käesolevas kriminaalasjas karistuse mõistmisel arvestada, et süüdistatavale varasemalt mõistetud vabadusekaotusliku 9
(13)1-06-14633 karistuse tingimisi täitmisele mittepööramine ei ole omanud tema suhtes piisavat eripreventiivset toimet. Süüdistatava tuvastanud. karistust kergendavaid asjaolusid kohus kriminaalmenetluses ei Küll aga asub kohus seisukohale, et süüdistatav on temale käesolevas kriminaalasjas etteheidetava kuriteo toime pannud erilise julmusega, mis on karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p.2 mõttes. Kohtu hinnangul väljendus eriline julmus edasise peksmise vältimiseks sündmuskohalt põgeneva kannatanu jälitamises eesmärgiga tema peksmist jätkata ning maaslamava ja vastupanu mitteosutava süüdistatavast füüsiliselt oluliselt nõrgema kannatanu peksmises käte jalgadega kuni politseiametniku sekkumiseni. Seega asus süüdistatav otsese tahtluse vormis põgenevat kannatanut jälitama, lõi kannatanu kättesaamise järel pikali ning peksis ilma teadaoleva põhjuse esinemiseta erilise julmusega endast oluliselt vanemat ja füüsiliselt nõrgemat maaslamavat ja vastupanu mitteosutavat kannatanut rusikate ja jalgadega kuni politseiametnik V.S ta kannatanust lahutas, seega ei lõpetanud süüdistatav abitu kannatanu peksmist omaalgatuslikult, vaid oli sunnitud seda tegema alles politseiametniku sekkumisel, millest järeldub, et süüdistatava tahe vägivalda nautida ei olnud piiratud kahjuga, mis reaalselt ründe tulemusena kannatanule tekkis ning võimaliku suurema kahju ärahoidmine tulenes tunnistaja V.S poolsest füüsilisest sekkumisest. Kohtu hinnangul avaldub nimetatus süüdistatava instinkt nautida vägivalda ja kasutada jõhkrat vägivalda kannatanust hoolimata. Vastupanu mitteosutava kannatanu suhtes rakendatud füüsilise vägivalla iseloomust annavad tunnistust ka kannatanule tekitatud kehavigastused - peaaju vapustus, alalõualuumurd paremal pool, mis tüsistus luupõletikuga, põrutushaav huulel, nahaalused verevalumid näol, kaelapiirkonnas, kehatüvel ja mõlemal ülajäsemel, verevalumid suu ja põse limaskestal ning ulatuslik pehmete kudede turse näopiirkonnas, mis tekitasid füüsilist valu ja häirisid kannatanu organismi koe või elundi terviklikust ja nende normaalset toimet. Arvestades vigastuste iseloomu, eriti peaaju vapustust ja alalõualuumurdu, on ilmselge, et sellise vigastusega kaasneb kogu tervenemise protsessi ajal alalõualuu, kui kehaosa, normaalse funktsionaalse toime (vaba kasutamise) häiritus, millega enamasti kaasnevad ka negatiivsed emotsioonid, sh. valu ja valust ning kehaosa vaba kasutamise piirangust tulenev meeleolu langus. Ekspertiisiakti kohaselt kestab sellistest vigastustest tervenemine tavalise kulu korral kuni neli kuud, millise aja jooksul peab kannatanu taluma vigastatud kehaosade vaba kasutamise häiritust ning sellega kaasnevat valu ja meeleolulangust. Lisaks nimetatud kannatanu kehalise tervise kui õigushüve ründamisele ründas süüdistatav selle teoga ka õiguskorda tervikuna, kui ühiskonnaliikmete õiguslikult garanteeritud võimalust turvaliselt eksisteerida. Sellist otsese tahtluse vormis vastupanu mitteosutava isiku suhtes kontrollimatu füüsilise vägivalla rakendamine erilise julmusega ei ole õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas võimalik tolereerida. Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes KarS § 56 lg.1 sätestatuga, asub kohus seisukohale, et süüdistava poolt toimepandud süüline ja õigusvastane rünne kahjustas KarS § 121 kaitstud õigushüve kaitseala mitte vähem kui keskmises ulatuses, millest tulenevalt tuleb süüdistatavat karistada nimetatud karistusõigusnormiga ettenähtud sanktsiooni keskmises ulatuses. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatavat tuleb nimetatud süüteo toimepanemise eest karistada sanktsiooni keskmäära jääva ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. 10
(13)1-06-14633 Arvestades asjaolu, et süüdistataval on kindel elukoht ja töökoht ning, et süüdistatav ei ole temale käesoleva kriminaalasja raames etteheidetava süüteo toimepanemisest kuni kohtumenetluse lõpuni kohtule teadaolevalt pannud toime uusi kuritegusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetud karistuse täies ulatuses reaalselt täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. Samas ei ole kohtu hinnangul antud asjaoludel põhjendatud ka süüdistatavale mõistetud karistuse täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata jätmine, sest süüdistatava teo suhtes ühiskondliku hukkamõistu avaldamisel tuleb arvestada ka ründe tehiolusid – eelkõige olustiku, millest kuritegelik rünne välja kasvas, ründe iseloomu ja intensiivsust ning ründega tekitatud tagajärje raskust. Süüdistatav on temale etteheidetava vägivallakuriteo pannud toime otsese tahtluse ja erilise julmusega, mille tulemusena on kannatanule tekitatud tervisekahjustus, mille ravimine tavalise kulu korral kestab kuni neli kuud. Kohtu hinnangul tuleb karistuse valikul arvestada ka vajadust mõjutada süüdistatavat hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud tingimisi täitmisele pööramata jäetud vabadusekaotusega, milline korrektsiooniviis aga ei ole osutunud piisavaks süüdistava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele juhtimiseks. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel tuleb süüdistatava suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada šokivangistust, et ta lühiajaliselt kinnipidamisasutusse paigutatuna tajuks vahetult ise enda õigusvastase käitumise tagajärgi ning hoiduks saadud kogemuse mõjul edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel määrab kohus süüdistatavale mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele kolm kuud vangistust. Ülejäänud osa mõistetud karistusest – üks aasta ja kolm kuud vangistust – tuleb jätta KarS § 74 lg.1 ja 3 kohaselt tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kolme aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale katsejaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud nõudeid. Süüdistatav tuleb jätta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla kohustusega täita KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Katseaja pikkuseks tuleb määrata kolm aastat, kuivõrd varasemalt temale määratud kahe aasta pikkune katseaeg pole osutunud piisavalt pikaks tagamaks tema õiguskuulekat käitumisharjumist. 6. Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine Süüteoga varalise kahju tekitatamist tuvastatud ei ole. Tsiviilhagi antud kriminaalasja raames V.H vastu esitatud ei ole. 7. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine

§ 179lg 1 p 2 alusel tuleb V.H-lt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o viis tuhat nelisada krooni

(5400)ja

§ 175

lg.1 p.4, § 180 lg.1 alusel menetluskulu riigi õigusabi osutamise eest kolm tuhat kaheksasada viiskümmend üks krooni ja viiskümmend kaks senti (3851.52). V.H tuleb tasuda nimetatud summad 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, sundraha tasumise osas selgituseks märkida: „V.H, 1-06-14633, sundraha“ ja menetluskulu tasumise osas selgituseks märkida: „V.H, 1-06-14633, menetluskulu“. 11

(13)1-06-14633 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 8. Asitõendid ja tõkend Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada vangistuse täitmisele pööramisest. 9.Karistuse kandmise algus Kohesele ärakandmisele määratud karistuse osas tuleb lugeda

§ 414lg.2 kohaselt karistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Tingimisi täitmisele pööramata jäetud osas tuleb lugeda karistuse kandmise alguseks 15.02.2007.a. 10. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine

§ 319

lg.1,2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 408

lg.1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas

§ 411

lg.1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus.

§ 412

lg.2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Vastavalt

§ 414

lg.1 kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Igor Pütsep Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2008.a otsusega 1-06-14633 Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2008.a otsus Resolutsioon

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu
  2. veebruari 2007.a otsus osas, millega V.H-le KarS § 121 järgi mõistetud karistusest - üks aasta ja kuus kuud vangistust - määrati koheselt ärakandmisele kolm kuud vangistust.
  3. Jätta V.H-le KarS § 121 järgi mõistetud karistus - üks aasta ja kuus kuud vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui V.H ei pane kolmeaastase katseaja jooksul 12

(13)1-06-14633 toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelvalve all temale katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud nõuded. 3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4. Apellatsioon rahuldada. 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.