← Eesti

1-08-4110\2

Obsah (7)§ 424§ 65§ 68§ 69§ 75§ 50§ 74

Kriminaalasi nr 1-08-4110 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 24.märts 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-4110 kohtueelses menetl

§ 424

järgi kiirmenetluses, kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav H.S elukoht XXXXXX XXXX,XXXXXXX XXXXX Kaitsja määratud korras isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1 korral Rainer Objartel RESOLUTSIOON KrMS § 256-4 lg 4, § 256-5 lg 1 p 2, § 256-5 lg 2, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.S

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada H.S-ile karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu 05.04.2007.a kohtuotsusega H.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 3 (kuue) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista H.S-ile 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses 23.-24.03.2008.a viibitud 2 päeva. Karistusest jääb kanda 8 kuud 28 päeva vangistust. 2

74 lg 5 ja

§ 69

lg 1 alusel asendada H.S-ile karistuseks mõistetud 8 kuud 28 päeva vangistust 536 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel tuleb 536 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul.

§ 69

lg 4 alusel on H.S üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima: 1.

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2.

§ 75

lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust: • mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi. Kohtuotsuse koopia saata kriminaalhooldusosakonnale. täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele Kuna kohtusaalis kohtuistungil oli H.S veel kahtlustatavana kinnipeetav (kahtlustatavana peeti kinni 23.03.2008.a k 08.10), siis seoses kohtu poolt käesolevalt kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohtuotsusega aktsepteerimisega kuulub H.S viivitamatult kinnipidamisest vabastamisele.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta H.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks. Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks. H.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse H.S-i esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. Välja mõista H.S-ilt riigituludesse menetluskuluna 3262 krooni 50 senti sundraha ja 2283 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „H.S, 1-08-4110, menetluskulud“ või - pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „H.S, 1-08-4110, menetluskulud“. 2 3 Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Rainer Objarteli süüdistatav H.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 24.03.2008.a sõlmitud kokkuleppes H.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 05.04.2007.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 3-kuulise vangistusega

§ 74

alusel katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks : • juhtis 06.03.2008.a kella 11.40 paiku Tartumaal, Meeksi vallas, Meeksi külas, Meeksi-Mehikoorma maantee

  1. km-l mootorsõidukit Toyota Corolla reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes; • juhtis 22.03.2008 kella 13.25 paiku Tartumaal, Meeksi vallas, Aravu külas, Rasina-Meeksi maantee 8,
  2. km-l mootorsõidukit Toyota Corolla reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani H.S toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistus 24.03.2008.a sõlmitud kokkuleppes

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.S-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.04.2007.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning lugeda H.S-ile mõistetavaks lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 3 4

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.S-i eelvangistuses viibitud aeg 23-24.03.2008.a, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada H.S-ile mõistetud 8 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 536 (viissada kolmkümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi.

§ 50

lg 1 alusel võtta H.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav H.S tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. Kr

MS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on H.S-i suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb H.S hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 2283 krooni 30 senti (991 krooni 20 senti + 495 krooni 60 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9). KrMS § 256-5 lg 2 alusel peab kohus, arvestades kriminaalasja väikest mahtu ja vähest keerukust, põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra. Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Rainer Objartel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 1486 krooni 80 senti (lk 14, 46-47). Kohtumenetluses esitas advokaat Rainer Objartel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav H.S-i kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi 4 5 osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.