, 328 lg 1 ja 329 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
8 järgi vangistusega 8 kuud ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks, vabanes tingimisi enne tähtaega 1 kuu ja 17 päeva 1 aastase katseajaga, vahistatud 18.11.2007.a Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 03. aprilli 2008.a otsus U.S karistamises
ja 329 järgi ning lugeda U.S karistuseks
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK U.S tunnistati süüdi
järgi ja karistati 1 aastase vangistusega,
järgi 4 kuulise vangistusega ja § 328 lg 1 järgi 3 kuulise vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse – 1 kuu ja 17 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18. november 2007.a, karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva.
U.S tunnistati
järgi süüdi selles, et olles 08.11.2006.a karistatud Harju Maakohtu poolt
alusel 8 kuulise vangistusega ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks, taas, kehtiva karistuse ajal juhtis 21.06.2007.a kell 16.00 ajal Tallinnas Mustamäe tee 4 maja juures suunaga Paldiski mnt ja Sõle tänava ristmik, sõiduautot Volkswagen Golf 695 ANH, olles alkoholijoobes.
Tallinnas Mustamäe teel mootorsõidukit, ei omanud sõiduki juhtimise õigust, millega hoidus tahtlikult kõrvale tema suhtes täitmisele pööratud 05.12.2006.a Harju Maakohtu otsusest temalt 3 aastaks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta.
lg 1 järgi tunnistati ta süüdi selles, et olles Harju Maakohtu 22.06.2007.a määruse alusel vahistatud, põgenes 22.06.2007.a kella 15.15 ajal Tallinnas Järvevana teel teda Harju Maakohtust Põhja Politseiprefektuuri arestimajja konvoeerinud politseisõidukist. APELLATSIOONI SISU U.S vaidlustab Harju Maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmises ja leiab, et lõplik liitkaristus on liialt pikk. Karistuse leevendamisel palub arvestada, et tema elukaaslane sünnitas mai alguses teise lapse. Kahe väikese lapsega on tal rahaliselt väga raske üksi toime tulla. Tõendi lapse sünni kohta ta kohtule esitas. Peale selle toonitab, et tunnistas ennast koheselt süüdi. Apellant on seisukohal, et tema pikk vangistus on elukaaslasele suurem kannatus kui temale endale. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu, taotles maakohtu otsuse muutmatajätmist. 2 Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid karistuse leevendamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Apellatsiooni väliselt aga tuleb maakohtu otsus tühistada
Maakohus on U.S-ile karistust mõistes järginud
§-s 56 sätestatut ja oma järeldusi motiveerinud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonis esitatud väidetega seonduvalt rõhutab kohtukolleegium järgmist.
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, mille suurus oleneb muuhulgas ka süüteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Maakohus tuvastas, et U.S puhul raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavana arvestas kahetsust. U.S süü suurust
järgi kvalifitseeritavas kuriteos mõjustab aga vaieldamatult asjaolu, et ta juhtis sõidukit raskes joobes /tl 15/ ning et teda on varem
Viimatinimetatu annab tunnistust sellest, et U.S on väljakujunenud liikluskorda eirav hoiak ja ükskõikne suhtumine teiste liikluses osalejate turvalisusse. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et U.S süü suurusest lähtudes puudub igasugune alus talle alla
sanktsiooni keskmist määra mõistetud karistuse leevendamiseks.
lg 1 järgi on U.S-ile mõistetud vangistus sanktsiooni minimaalmäära lähedaselt ning liitkaristuse moodustamisel kasutatud süüdistatava suhtes soodsaimat
lg-s 1 sätestatud viisi, milleks on kergema karistuse kaetuks lugemine raskemaga. U.S süüga ei ole aga apellatsioonis esitatud põhjendused karistuse leevendamiseks – lapse sünd ja sellest tulenev pere toimetulek – puutumuses, mistõttu puudub alus mõistetud karistuse tühistamiseks ning tuleb silmas pidada, et ka
ei sisalda sellist kergendavat asjaolu, millena saaks apellatsioonis esitatut käsitada. Kuigi kõigi U.S-ile süüks arvatud kuritegude toimepanemise eest on seadus sätestanud karistusena ka rahalise karistuse, siis selle on maakohus põhjendatult välistanud ning rahalise karistuse mõistmist ei ole U.S oma apellatsioonis ka taotlenud. U.S-ile
lg 2 alusel mõistetud liitkaristus vastab seadusele, liitkaristuse leevendamine ei ole seadusest tulenevalt võimalik. U.S vabastati 08.11.2006.a otsusega
järgi mõistetud karistusest
Vaidlusalused kuriteod pani U.S toime katseajal.
lg 6 kohaselt viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lg 2 alusel. Viimatinimetatud seadusesäte näeb aga ette, et liitkaristus moodustatakse mõistetud karistuse suurendamise teel kandmata karistusega täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et U.S apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. 3 Apellatsiooni väliselt peab aga kohtukolleegium märkima, et maakohus, mõistes U.S-ile eraldi karistused nii mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (
) kui karistuse kandmisest kõrvalehoidumises (
), kohaldas vääralt materiaalõigust.
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkulangeva teona. Ehk teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (Riigikohtu otsused nr 3-11-99-04; 3-1-1-1-08; 3-1-1-15-08). U.S, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, hoidus samal ajal kõrvale ka 05.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest, milleks oli sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks. Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi on tegu ühtse käitumisega. U.S poolt realiseeritud erinevad süüteokoosseisud on omavahel ideaalkonkurentsis ja karistuse mõistmisel tulnuks maakohtul juhinduda
Tunnistades U.S süüdi
ja 329 järgi, pidanuks maakohus mõistma U.S-ile karistuse üksnes
MS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 1, 342 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.04.2008.a otsuse U.S karistamises
ja 329 järgi ning loeb U.S karistuseks
Apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. Malle Preimer Julia Katskovskaja 4 Ene Randmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.