ja § 214 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav O.T - isikukood XXX; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral; mõlemal korral tingimisi mõistetud karistus on täitmisele pööratud; tõkend – vahistamine alates 21.12.2007.a. (kahtlustatavana kinni peetud 20.12.2007.a.); Kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada O.T
järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust; süüdi tunnistada ta
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. Tõkend vahi all pidamine jätta muutmata,
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 20.12.2007.a.
kohesele reaalsele ärakandmisele kuulub 10 kuud vangistust, kuid 2 (kahe)-aastast vangistust ei pöörata täitmisele, kui O.T 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja
lg 2 p 2 ja 8 alusel talle pandud kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Tallinna Vangla KrHO juhatajal määrata O.T-le kriminaalhooldaja. 2. Välja mõista O.T-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606 Hansapangas , viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja nr „1-08-5863“) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 2 873 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm) krooni ning sundrahast 3 000 (kolm tuhat) krooni. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist ülaltoodud arvele. Tähtaegselt tasumata nõuded suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. O.T süüdistatakse selles, et ta 03.07.2007.a. kella 02 ajal oma kodus XXX tungis kallale oma emale A P’le ja vanaemale H K’le. A.P palus poega, et too muusika vaiksemaks keeraks, kuid O.T võttis taskust kokkupandava noa ning tõstis käe, et A P noaga lüüa. Viimane sai O.T käest kinni ning rüseluse käigus kukkus A P mitmel korral vastu kappi. Mitmel korral ähvardas O.T rüseluse käigus oma ema ja vanaema tapmisega., seejärel ta rahunes ning ema suundus teise tuppa. Seejärel tungis O.T kallale oma vanaemale H K’le, lõi teda käsitöökääridega parema jala piirkonda, põlvest ülespoole. Sellise tegevusega põhjustas O.T kannatanutele füüsilist valu ja pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o.
Veel süüdistatakse A. Panit1sevi selles, et ta ajavahemikul 2007.a. algusest kuni 25.12.2007.a. nõudis järjepidevalt, vähemalt üle päeva A P’lt ja H K’lt vägivalla ja tapmisega ähvardades raha üleandmist. Iga kord nõudis ta oma emalt A P’lt raga 100 – 1000 krooni, vastasel juhus ähvardas ta tapmisega, väites, et tal on ükskõik, kuna tal on HIV. Samuti viskas 2 ta A. P suunas erinevaid esemeid – tuhatoosi, mobiiltelefoni.. Täiendavalt on O.T nõudnud oma emalt SMA-laenude võtmist mitmel korral ning selle mittetegemisel ähvardas tapmisega. O.T ähvarduste ja tegevuse tagajärjel on A P andnud talle sularaha, võtnud mitmel korral SMS-laene. Samuti nõudis O.T H K’lt sularaha summades 500 -1000 krooni, ähvardades teda tapmisega ja vara lõhkumisega ning lõhkudes tema vara – akna ja ukseklaase. Selle tegevuse tulemusena on H. K andnud O.T-le sularaha. Selline O.T käitumine on kvalifitseeritud
varalise kasu üleandmise nõudmine, ähvardades hävitada või rikkuda vara ning kasutades vägivalda. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus O.T-le toimepandud kuritegude eest vastavalt 6 kuud ja 2 aasta 10 kuud vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, taotletakse liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat ja 10 kuud vangistust.
kohaselt ära kanda 10 kuud vangistust ning 2-aastast vangistust mitte täitmisele pöörata, kui O.T 3aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja õ 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalabiprogrammides. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistustes
ja § 214 lg 1 järgi tunnistas O.T end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest täielikult aru saanud ja nõustub sellega nii teo, kvalifikatsiooni kui taotletava karistuse osas Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse sõlmimise tagajärgedest on nad teadlikud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et O.T enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning O.T tuleb süüdi tunnistada
MS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Arvestades O.T varanduslikku seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (s.o. osa sundrahast) riigi kanda. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.