järgi lühimenetluses Süüdistatav S.V Elukoht: XXXXXXXX; ik: XXX; Tõkend Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 3-l korral; väärteomenetluse korras karistatud 11-l korral. Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar(määratud) RESOLUTSIOON KrMS § 233, 235, § 238 lg 2 alusel kohus otsustas: süüdi tunnistada S.V
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada S.V-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.11.2006.a otsuse alusel mõistetud karistuse 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud vangistust.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta S.V suhtes endiseks kuni S.V vanglasse asumiseni. Kohustada S.V-st asuma karistust kandma Tartu Vanglasse 01.08.2008.a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada S.V 01.08.2008.a. Karistuse kandmise aega arvata S.V alates vanglasse asumise päevast. Välja mõista S.V-lt 8409.10 krooni (kaheksa tuhat nelisada üheksa krooni ja 10 senti) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon. S.V isikuna, kes on 15.05.2006.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 08.12.2007.a kella 04.05 paiku Tartu linnas Puiestee tänaval mootorsõidukit Škoda Felicia reg märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani S.V toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtus tuvastatud asjaolud. Süüdistatav tunnistab end süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistataval ja tema kaitsjal kuriteo kvalifikatsiooni ja kuriteo toimepanemise faktiliste asjaolude kohta vastuväiteid ei ole. S.V süü kuriteo toimepanemises, kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis on tõendatud järgmiste tõenditega: - protokolliga joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendite kasutamisel, mille kohaselt tuvastati S.V 08.12.2007.a kella 04.05 ajal Tartus Puiestee tänaval alkomeetriga Lion S-L2 alkoholijoove, tablool süttis punane tuli. Digitaalse indikaatorvahendi Lion 500 näit 0,43 mg/l. Süüdistatav ei vaidlustanud joobeseisundis sõiduauto juhtimist ja ei nõudnud täiendavat joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist; - Lõuna Politseiprefektuuri 15.05.2006.a otsusega väärteoasjas nr 2602,06,005739, mille kohaselt 19 karistati S.V-st LS § 74 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 11 000 krooni; - tunnistaja Kati Luht’i eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, et teostades 08.12.2007.a liiklusjärelevalvet koos vanemkonstaabel Ago Männimets’aga Tartus, Jaama-Puistee ja Jaamamõista ristil, märkasid nad kella 04.05 paiku sõiduautot Škoda Felicia reg.märgiga XXX XXX, mis sõitis ebakindlalt mööda Puiestee tänavat Roosi tänava suunas. Nad järgnesid sõidukile, andsid peatumismärguande ning palusid juhul esitada sõidudokumendid. Juhiks osutus S.V , kelle suust oli tunda alkoholi lõhna. Ta palus juhil puhuda indikaatorvahendisse Lion SL2 nr 95/611, mille näit osutus positiivseks ja põlema süttis punane tuli. Peale seda tegi ta korduvpuhumise digitaalse indikaatorvahendiga Lion 500 nr 13630A391 abil, mille tablool kuvasid numbrid 0,43 mg/l kohta. Süüdistatav ei vaidlustanud joobeseisundis sõiduauto juhtimist ja ei nõudnud täiendavat joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Alates kinnipidamise kuni protokolli koostamiseni puudus sõiduauto juhil võimaus tarvitada alkoholi; - süüdistatava S.V kohtus antud süüd omaks võtvate ütlustega. Süüdistatav kinnitas, et tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut. Süüdistatav palub kohtult anda temale võimalus asuda karistust kandma 01.augustil 2008.a. 2
MS 238 lg2 vähendada põhikaristust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.
lg2 alusel suurendada S.V-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.11.2006.a otsuse alusel mõistetud karistuse 2 aastat ja 3 kuud vangistust võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust.
Prokurör lähtub karistuse määramisel sellest, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole võimalik, kuna süüdistatav ei ole tasunud kõiki temale määratud rahatrahve ja teda on varem kolm korda kohtu poolt karistatud, viimase kuriteo pani süüdistatav toime katseajal, mistõttu tuleb vangistus täitmisele pöörata ja ei ole võimelik karistuse asendamine üldkasuliku tööga. S.V kaitsja palub võimaluse korral määrata oma kaitsealusele karistuse kandmise aja algus 01.augustiks 2008.a. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust raskendavaid asjaolusid S.V suhtes ei ole. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus S.V poolt avaldatud kahetsust juhtunu üle. Samas ei saa kohus jätta arvestamata asjaolusid, et S.V pani kuriteo toime isikuna, keda oli varem korduvalt karistatud kohtu poolt kuritegude eest ning ta pani kuriteo toime katseajal, mistõttu on põhjendatud tema suhtes reaalse vangistuse kohaldamine. Võttes arvesse, et S.V on avaldanud kahetsust ja kuriteol ei ole raskeid tagajärgi, siis peab kohus võimalikuks karistuse mõistmisel nõustuda prokuröri ettepanekuga ja karistab süüdistatavat sanktsiooni alammääras, mõistes süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 lg2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada S.V-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.11.2006.a otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse 2 aastat ja 3 kuud vangistust võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust.
MS § 175 lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1p 2 järgi 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 991,20+796,50 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kriminaaltoimiku materjalide koopia tegemise kulu 96 krooni ja 40 senti. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Kohtukulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kohtukulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kohtukulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.