HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-08-10128
(08230109497)Otsuse kuupäev 03.oktoobril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Egon Oja Raivo Bergson Kriminaalasi M.K süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Süüdistatav M.K, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, töötab S AS, varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral viimati - 27.09.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1, § 65 lg 2 alusel vangistus 8 k 9 päeva, KarS § 69 alusel mõisteti üldkasulik töö 498 tundi, tähtajaga 12 kuud tõkend – ei ole kohaldatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada M.K KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 4 kuud ja 15 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 3 kuud vangistust. KarS § 74 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele kui M.K 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: • elama alalises elukohas aadressil: xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata M.K katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 03.10.2008.a. Tõkend – ei ole kohaldatud. Välja mõista M.K-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 495,60 krooni. M.K tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „M.K, 1-08-10128, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK M.K on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 15.06.2008.a. kella 18.00 paiku Tallinnas, aadressil XXX maja hoovis, lõi korduvalt kätega KK näo ja rinna piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pindmised näohaavad ja rindkere põrutuse. Seega M.K pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, seal hulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, s.o. pani toime KarS 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.K esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 03.10.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas M.K, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi osaliselt ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning M.K poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava M.K süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.12 - 13) ja millest nähtub, et M.K tunnistab oma süüd ning kahetses kuriteo toimepanemist. Seletas, et 15.06.2008.a. pesi maja ees autot. Tema naine K koos lapsega tuli poest tagasi ja läks hoovi. Tema kuulis hoovist kisa. Kui läks sinna, nägi, et naabri Kseisis trepi peal ja tõstis oma käed ning liikus tema naise poole. Koli silmanähtavalt alkoholijoobes. Tema mõtles, et ta K tahab lüüa tema naist. Ta võttis K jopest kinni ja pani teda jõuga tooli peale istuma ning lõi teda ühe korra vasaku käega vastu paremat kulmu. Seejärel läks ta tuppa. Politsei saabudes kirjutas naine seletuse. Pärast tuli kiirabi ning K läks kiirabiautosse. Lõi K ühe korra sellepärast, et kaitsta oma naist. Leiab, et ta ei pidanud ootama, kuni K ta naist ründab. Järgmine päev kuulis, et Kallel oli olnud rind verevalumeid täis, kuigi tema pole K üldse rinda löönud. Ka: - Kannatanu KK adanik ütlused (tl. 6 – 7), 15.06.2008.a. kella 18.00 paiku oli ta maja sees asuvas kojas, aadressil XXX, Tallinn. Oli napsine. Tema juurde tuli naaber Ragnar koos naise ja lapsega. Neil tekkis Ragnariga sõnelus sellepärast, et tema ei ole oma koera järgi koristanud. Mingi hetk hakkas Ragnar kahe käega peksma näo ja rinna piirkonda ning lõi teda korduvalt. Tema enesekaitseks lõi Ragnarit kubemesse, sest ta ei rahunenud maha ning kloppis teda. Ragnari naine ei näinud vahejuhtumit. Tema kutsus politsei välja. Kiirabi kutsus ta ise endale välja. Tal oli parem ja vasak kulm katki, parema silma all verevalum, rinna piirkonnas ja kätel tekkisid verevalumid, parem kõrv on sinine ning paistes. - Kiirabikaardid (tl. 8,9), KKadanik´ul tuvastati rindkere põrutus ja pindmised näohaavad. - Tunnistaja K T ütlused (tl. 10 – 11), 15.06.2008.a. kella 18.00 paiku jalutas lapsega õues. Maja hoovis olid naabrid Koidu ja Kalle, kes olid alkoholijoobes. Ta ütles Kallele, et ta peab koristama oma koera järgi ning neil tekkis sõnavahetus. M.K pesi väljas autot ja kuulis hoovis sõnavahetust. Tema mõtles, et Ktahab teda lüüa. Ragnar tuli tema juurde ja võttis Ksärgist kinni ja lükkas teda toolile. Seda ta ei näinud, kas Ragnar K lõi , võib-olla ühe korra. Nägi, et Kallel oli vasak kulm katki. Khelistas politseisse. Tema ei leia, et tema mees on süüdi, kuna Koli alkoholijoobes ning liikus tema poole, et teda rünnata ning Ragnar kaitses teda. Kohtunik asub seisukohale, et M.K on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning M.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik M.K süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.K on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et M.K tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga süüdistataval on ametlik töökoht olemas, tal on perekond, tema ülalpidamisel on abikaasa ja kaks last, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74,75 sätteid, anda ka katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik