lg 2 p 1, § 263 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav F.N, elukoht: xxx, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 3-l korral, viimati : - 12.06.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
, § 68 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 5 kuud 18 päeva katseajaga 18 kuud, tõkend –elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada F.N
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest (kuritegu on toime pandud peale Harju Maakohtu 12.06.2008.a. otsust) ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 2 kuud ja 18 päeva) ning liitkaristuseks lugeda 4 kuud ja 18 päeva vangistust.
2 päeva lugeda karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 06.01.2009.a. Süüdi tunnistada F.N
p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest (kuritegu on toime pandud enne Harju Maakohtu 12.06.2008.a. otsust) ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskeima karistusega kaetuks Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada, kuni kohtuotsuse jõustumiseni valida tõkendiks – vahistamine, mis peale kohtuotsuse jõustumist samuti tühistada. Välja mõista F.N-ilt (ik xxx, elukoht: xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. F.N tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „F.N, 1-08-12761, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul arvates karistuse kandmiselt vabanemisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK F.N on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 01.06.2008.a. kella 23.30 paiku viibides Tallinnas, Raadiku 9 asuvas baaris Jambo olles alkoholijoobes, rikkudes baari teenindava personali rahu ja avalikku korda, avaldades ilmset lugupidamatust ühiskonnas kehtivate heade kommete ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglite vastu, alustas sõnavahetust S G ja baarileti juures lõi rusikaga viimasele näkku, mille tõttu kannatanul hakkas kulmust verd jooksma, seejärel haaras S G jope kraest kinni ja hakkas teda tirima väljapääsu poole. Jõudes rõdule, F.N lükkas S G alla baari viivatelt trepiastmetelt, tekitades kannatanule tervisekahjustused – peahaava ja peaaju põrutuse, mis ei olnud eluohtlikud. Seega F.N rikkudes rahu ja avalikku korda vägivallaga pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 06.09.2008.a. kella 21.00 ajal, kasutades I P korterist võetud autovõtmeid, võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse I Ple kuuluva sõiduauto Xxxreg.nr xx, mis oli pargitud Tallinnas, xxx maja juurde, millega sõitis Tallinna linnas ringi ning jättis selle xxx maja juurde. Seega F.N isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
F.N esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 06.01.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas F.N, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi osaliselt ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeldas, et kuna oli alkoholijoobes, siis ta täpselt ei mäletanud 01.06.2008.a. sündmusi, võis lüüa kannatanut ka baaris. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning F.N-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava F.N-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.13 – 16, 49 - 53), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 06.09.2008.a. kell 17 õhtul kohtas ta naabrit I , kes elab temaga ühes majas. Nad napsitasid. Ta võttis köögist laua pealt I auto võtmed ning talle seda ei öelnud ning I poeg ei näinud ka seda. Auto Xxxreg.nr xxx, mis oli pargitud maja juurde, käivitas ta võtmega. Erika tänaval suri auto välja. Ta jättis auto hoovi, mille täpset aadressi ta ei tea. Ta sulges auto ja läks jala koju. Autovõtmed andis ta politseile. Mingeid tööriistu ta pakiruumist ei võtnud. Ta sai aru, et paneb toime kuriteo aga oli joobnud ning ei tunnetanud mida tegi. 01.06.08 oli koos tuttava A , S ja A Pirita jõe ääres. Nad tarbisid alkoholi. Nad otsustasid S ja A baari minna. Läksid Jambo baari, kus A ütles, et ta on võtnud tema telefoni ja raha. S hakkas A kaitsema ja ründas teda rusikatega paar korda ja löögid ainult riivasid teda. Ta lõi vastu jalaga vastu põlve ja isik kukkus põrandale istuli. Kui ta läks tänavale, siis nägi, et S lamab maas pärast trepist alla kukkumist. Tema isiklikult teda ei tõuganud. Isikul oli pea puruks ning sinikas parema silma all, mis tekkis pärast seda, kui ta lõi teda ebatsensuurse sõimu pärast Pirita jõe ääres. Kohale tuli politsei ja kiirabi. Talle mingeid kahjustusi ei tekitatud. Ka: 01.06.2008.a. episoodis: - Kannatanu S G ütlused (tl. 56 – 60), 06.01.2008.a. kella 19 – 19.20 paiku läks koos tuttavaga Pirita jõe äärde. A kutsus oma tuttava, kes ühines nendega. See sama noormees viskas tema trepist alla. See noormees, kes ta trepist alla lükkas, hakkas temaga norima juba jõe ääres, kus lõi teda korra rusikaga näkku. Jõe äärest otsustasid minna baari ja läksid baari, mis asub Raadiku tänaval selles majas, kus garaažid on. Ta andis jope tuttavale Ale, kus taskus olid korterivõtmed ning A pani sinna oma korterivõtmed ja mobiiltelefoni. Peale nende kedagi baaris ei olnud. Nad käisid väljas suitsetamas ja kui nad tagasi tulid siis avastas A, et tema taskust on kadunud telefon. Samuti olid kadunud võtmed. Ta ütles noormehele, et ta annaks varastatud asjad tagasi, kuid noormees hakkas karjuma, et ta ei ole midagi võtnud. Pärast seda lükkas noormees teda kahe käega. Kuna ta seisis seljaga trepiastme poole, siis ta lendas kohe trepist alla. Kukkus vasakule küljele ja seepärast läks tal pea katki vasakult poolt ja vasakul põsel on kriimustused. Seda ta ei oska öelda, kuidas tekkis parema silma alla sinikas. Peale kukkumist ta ei mäleta midagi. Materiaalset kahju talle tekkinud ei ole. Tema ei löönud baaris seda noormeest kordagi. - Tunnistaja M P ütlused (tl. 61 – 66), 01.06.2008.a. oli tööl Jambo baaris aadressil xxx Kella 22 paiku tuli baari kaks noormeest ja neiu, kes olid joobnud. Ühel noormehel oli kulm lõhki, keda trepist alla lükati. Ta ei näinud, et keegi oleks jope taskus sorteerinud ja midagi ära varastanud. Tüdruk ja kannatanu hakkasid noormeest süüdistama varguses ning noormees vihastas ja nende vahel tekkis kaklus. Lööja oli agressiivne noormees, kannatanu ei osutanud mingisugust vastupanu. №ormees haaras kannatanul jopekraest kinni ja tiris tänavale. Agressiivne noormees lükkas kannatanu trepist alla ja ta veeres trepist alla. Kui kannatanu jõudis viimasele trepiastmeni, siis ta pea oli asfaldil ja jalad trepiastmel. Kannatanul hakkas peast verd jooksma. Kannatanu oli teadvuseta. Ta kutsus politsei ja kiirabi, ning isik peeti kinni. - Põhja – Eesti Regionaalhaigla tõend 03.07.2008.a. (tl. 68), S G tuvastati peaaju põrutus ning peahaav. Tervisekahjustus ei olnud eluohtlik. 06.09.2008.a. episoodis: - Kannatanu I P ütlused ja allkiri sõiduauto kättesaamise kohta (tl. 3 – 5, 17, 19 – 20), 05.09.2008.a. parkis sõiduauto Xxxreg.nr xxx Tallinnas xxx maja ette. 06.09.2008.a. ta autot ei kasutanud, autovõtmed olid tal kodus köögilaua peal. Ta jõi viina V nimelise naabriga ning kella 02.30 ajal avastas, et köögi laualt on ära kadunud autovõtmed. Arvab, e5t võtmed võttis ära V või siis tema poeg L P . Autos olid tööriistad. 08.09.2008.a. sai ta auto tagasi ning ka auto- ja korterivõtmed, samuti olid tööriistad alles. Tsiviilhagi esitada ei soovi ning F.N-ile tal pretensioone ei ole. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (tl. 8 – 12), sündmuskohaks Kopli 78, kus on vaatlus objektiks Xxxreg.nr xxx. Autol puudus taga vasakpoolne ukselink, mis oli kleebitud teibiga. Juhiukse link oli lõhutud aga on töökorras. Süütelukk terve. Kohtunik asub seisukohale, et F.N on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud osaliselt, tema, kannatanute ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning F.N-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik F.N-i süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. F.N on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, pani toime kaks teise astme kuritegu, ühe episoodi katseajal, isikul puudub kindel sissetulek, seega pole otstarbekas talle karistuseks mõista kergemaliigilise -rahalise karistuse, vaid tuleb mõista reaalne vangistus, kuna F.N-i puhul pole võimalik saavutada karistuse eesmärke kergemaliigilise karistusega. F.N-ile tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga ta pani kuriteo toime katseajal, tuleb talle
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. vangistus 2 kuud 18 päeva. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.