1-10-7223/24

Ärakiri Kriminaalasi nr 1-10-7223 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6.juuni 2012.a., Rakvere kohtumaja kohtuistung toimus 30.05.2012.a. Kohtuasja number 1-10-7223 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Ain Tali Kaitsja Mariza Lillepea Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.D, isikukood xxx, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 01.11.2010 ja lõpp 29.03.2013 RESOLUTSIOON: Vabastada I.D temale Viru Maakohtu 04.10.2012.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-7223 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vabastada I.D karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrata katseajaks 1 aasta. Vastavalt KarS § 78 p 2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada I.D katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxx ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 1 alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada I.D katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud. Viru Vangla esitas 30.04.2012.a. Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.10.2010.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-7223 KarS § 422 lg 2 järgi ja teda on karistatud vangistusega 3 aastat, millest kuulus KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmisele 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks loeti karistuse kandmisele asumise aeg, s.o 01.11.2010.a. Kinnipeetavat I.D on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude laad on muutunud raskemaks. Muster on sama, soodusteguriks alkohol. Varasemalt on isikut karistatud perevägivalla, seekord raske liiklusõnnetuse eest, kus said surma kaks inimest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides ja projektides, mille eesmärgiks on olnud lapsevanematele erinevate oskuste õpetamine. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav asuks pärast vabanemist elama koos abikaasa, laste ning emaga eramajja, mis kuulub kinnipeetava emale. Kinnipeetaval on keskharidus, lisaks on ta õppinud traktoristiks, läbinud ehitus-viimistlus kursused. Enne vangistust isik töötas, seega on tal olemas tööoskused ja –harjumus. Isiku vastu on mitmed rahalised nõuded, kuid iseloomustuse kohaselt suudab isik vangistuses töötamist jätkates karistuse kandmise lõpuks rahalised nõuded tasuda. Samuti on kinnipeetav esitanud kaks garantiikirja selle kohta, et vabaduses on tal olemas töökohad ja seega ka sissetulek. Samas on olemas risk suhete näol. Kuigi suhted abikaasaga on pingevabad, on kinnipeetavat varem karistatud vägivalla eest abikaasa suhtes. Probleeme on olnud suhetes pojaga, kes samuti hetkel vanglakaristust kannab. Isikul on olnud probleeme alkoholiga, mille mõjul on ta muutunud agressiivseks ega oska end kontrollida. Samas on isik ise kinnitanud, et on alkoholist nüüdseks loobunud. 2 Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et olles kriminaalhoolduse all, rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholijoobes olles on isik korduvalt abikaasat rünnanud, ohu ilmnemisel võib kaotada enesevalitsuse, isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on olnud väga rasked, soodusteguriks on mõtlematu käitumine, alkoholi kuritarvitamine. Varasemalt on isik olnud kriminaalhooldusel, kus ta on rikkunud lisakohustust, s.o alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et isik muudaks hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu ning täitma käitumiskontrooli nõudeid ja lisakohustusi. Maakohtu istung. Kinnipeetav tunnistas, et teda on kahel korral perevägivalla eest karistatud ning katseajal on ta rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Samas kinnitas ta, et on suutnud abikaasaga lahkhelid selgeks rääkida ning praegu probleeme ei ole. Peres on kaks last. Elama on otsustatud asuda kinnipeetava ema juurde, kes vajab pidevat abi. Kinnipeetava abikaasa on invaliid. Perekond toetab kinnipeetava vabanemist. Kinnipeetav märkis, et on korduvalt kodukülastustel käinud, kuid õigeaegselt tagasi tulnud. Samuti ei ole ta külastuste ajal alkoholi tarvitanud. Kinnipeetav selgitas, et tema vabanemisfond on täis, neid vahendeid kasutab ta hagide eest tasumiseks. Viimasest liiklusõnnetusest on kinnipeetav enda sõnul järeldused teinud ning enam alkoholi ei tarvita. Kinnipeetav on vangistuses viibides töötanud ning ka vabanedes on talle garanteeritud kaks töökohta. Prokurör toetas kinnipeetava vabastamist ning märkis, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas. Vabaduses on talle garanteeritud töökoht kahes ettevõttes, olemas on toetav perekond, kes teda ootab ja tema abi vajab. Kinnipeetav soovib alkoholiprobleemile, mille tõttu on tekkinud peretülid, leida lahendust arsti abiga. Kaitsja palus kinnipeetav vabastada ning leidis, et kinnipeetava puhul on kõik tingimused vabastamiseks täidetud. Kinnipeetaval on olnud võimalus töötada ning viibida avavanglas. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on teinud omad järeldused ja ennast muutnud, kuna liiklusõnnetuses hukkus tema poeg. Kinnipeetava vabanemisfond on täis, vabanemisel tahab ta kohe tsiviilhagid hüvitada. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 järgi esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et I.D saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. I.D on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Käesoleval hetkel kannab I.D karistust Viru Maakohtu 04.10.2010.a. otsuse alusel KarS § 422 lg 2 järgi vangistusega 3 aastat, millest ärakandmisele kuulus 2 aastat, 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 01.11.2010.a. Käesolevaks hetkeks on I.D ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuriteo tagajärjel, mille eest kinnipeetav hetkel vanglakaristust kannab, kaotas kinnipeetav ka oma poja. Kinnipeetava sõnul on ta sellest järeldused teinud ning lubanud alkoholi enam mitte tarvitada. Kinnipeetavat ei ole vangistuses viibimise aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Samuti on ta osalenud mitmetes projektides ning programmides. Kohus märgib, et kinnipeetava käitumine vangistuses viibides on olnud seaduskuulekas ja eeskujulik ning seda tuleb kinnipeetava vabastamisel ka arvesse võtta. I.D on vabaduses garanteeritud töökohad. Tal on olemas toetav perekond, kes tema abi vajab. Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist takistavaid tegureid. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul jääb I.D kriminaalhooldaja järelevalve alla, kes aitab tal oma elu korraldada. Kohus leiab, et I.D on viimasest kuriteost ja vangistusest teinud vajalikud järeldused, ta mõistab ja teadvustab ühiskonnas kehtivaid norme ja nende vajalikkust ning on vabanedes motiveeritud järgima õiguskorda ja käituma õiguskuulekalt. Tuleviku osas on I.D reaalsed eesmärgid, mis on seotud töö ja perega. Kuigi vangla hinnangul on olemas risk, et I.D paneb vabaduses kuritegusid toime, leiab kohus, et otstarbekam on kinnipeetav vabastada, et oleks võimalik pikema perioodi jooksul jälgida tema võimekust vabaduses toime tulla. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.D kuulub temale mõistetud karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste määramisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 19. juunil 2012. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 4