Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat Manetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: S.S, ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta S.S-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.04.2012 otsusele nr 2302,12,001580 S.S-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.04.2012 otsus nr 2302,12,001580 S.S-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 04.02.2012 kell 23.30 Laulu tänaval Kiisa alevikus Saku vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis juhi veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,34 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märgiti, et menetlusalune isik viibis 04.02.2012 OÜ T peol KP. Kaasas oli elukaaslane koos kahe lapsega ning elukaaslane oli kaineks autojuhiks. Kuna puhkekeskuse ruumid olid külmad, läks elukaaslane oma õe juurde. Oli kokku lepitud, et kell 23.00 tuleb elukaaslane talle järele, kuid elukaaslane helistas ja teatas, et auto ei lähe käima. Oli alkoholi tarvitanud peo alguses ja arvas, et on enam-vähem kaine, mistõttu küsis töökaasleselt auto, millega sõitis mööda Laulu tänavat. Märkas eemalt auto tulesid ja arvas, et on politsei ning hakkas kartma, et on veel jääknähud. Peatas auto Viljandi mnt 1 juures ja jooksis eemale. Edasi püüdis jõuda elukaaslase ja laste juurde jalgsi. Politsei pidas ta kinni ja toimetas politseiautosse. Alkomeetrisse puhumisest keeldus kuna teadis, et politsei ei saa teda juhtimises süüdistada. Politsei ei saanud tuvastada, kes sõidukit juhtis. Teda toimetati Wismari Haiglasse vereproovi, millest keeldus. Vereproov võeti sunniviisiliselt. Ütlusi politseile anda ei soovinud, sest leidis, et tema õigusi on rikutud ja sõiduki juhtimiselt teda ei tabatud. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on kaks last, kes käivad erinevates lasteaedades. Kuna ühe lapse lasteaed on kodust kaugel, siis viib last igapäevaselt lasteaeda autoga. Võttis koos elukaalasega 2005 ja 2007 aastal eluasemelaenu korteri ostmiseks ja remondiks ning laenude tagastamise tähtajad on 08.01.2035 ja 08.05.2037, igakuine makse on 350,09 eurot. Seoses elukoha muutusega kolib pere Harku valda ning uus elukoht on soetatud eluasemelaenuga, mille tähtaeg on 05.10.2036. Töökohaks on OÜ T, mis asub aadressil XXX, kus töötab müügikonsultandina. Kuna töökoht on XXX, on tööle minek ja töölt tulek seotud autojuhtimisega. Juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole võimalik last lasteaeda viia ja XXXse tööle minna. Samuti on K OÜ omanik ja juhatuse liige ning ettevõtte tegevusala on seotud autodega, mille tegevuseks on vajalik juhtimisõigus. Ettevõte tegeleb autovaruosade müügi ja remonditeenuse pakkumisega, mille käigus tuleb kliendi sõidukid sõidutada erinevatesse remondiettevõtetesse. Samuti kauba tarnimiseks klientidele, kohtumiseks klientidega ja muude ettevõttele vajalikuks asjaajamiseks on väga vajalik juhtimisõigus. Juhtimisõiguseta kaotaks tema ja tema lähedased sissetuleku. On teadlik, et sellise rikkumisega kaasneb tagajärg, kuid siiani on hoidunud igasugustest eksimustest liikluses. On aru saanud oma teo tõsidusest ning eksimusega kaasnevatest pöördumatutest tagajärgedest perekonna jaoks. See eksimus võib kaasa tuua peamiste sissetulekute kaotuse, ei suuda ülal pidada oma peret, laenumaksed jäävad tasumata ning on oht kaotada kodu. Seetõttu taotleb kaebuse esitaja otsuse tühistamist osaliselt, so juhtimisõiguse äravõtmise 2 osas. Kohtuistungil selgitas S.S, et esimene emotsioon kui elukaaslane helistas, oli teadmatus, tegi sellise otsuse. Oleks saanud sõpra paluda. Tõttas elukaaslasele appi, see juhtus olude sunnil. Sõiduk kuulus kolleegile, ei olnud ka võimalust, et keegi teine oleks aidanud. EMT ühendusega oli midagi, elukaaslane helistas võõralt telefonilt. Elukaaslase ja laste juurde oli sõita umbes 20 kilomeetrit, ei teadnud kus nad asuvad, kas veel elukaaslase õe juures või teel. Lasteaed N asub XXX, praegu elavad XXX, suvest lähevad XXX elama. Elukaaslasel on juhtimisõigus, kuid ei ole liiklusvahendit. Elukaaslasele ei meeldi tema autoga sõita, see on liiga suur ja liiga palju nuppe. Ilmselt tuleb teha lisakulutusi ja sõiduk müüki panna, et saaks elukaaslasele vastuvõetava sõiduki muretseda. Töökohas on tööülesandeks klientide teenindamine, varuosade müük. K OÜga tegeleb pärast töökohas töötamist. T OÜs töötab 7-8 aastat, K OÜga tegeleb poolteist aastat. Kuidas XXX tööl käia, seda veel ei tea. On tööl hinnatud töötaja, kuid kui ta peab hakkama tööle hilinema, siis ei pruugi see tööandjale meeldida, samuti ei saa oma ettevõtet arendada. Peale oma laenude teenindamise on tekkinud raskused ka õel, kelle korter arestiti ning pandiks oli pandud isa korter, mis läheb samuti sundmüüki kui 06.06.2012 ära ei maksta. Selleks peab ta ise võtma uue laenu, et seda päästa. Soovib, et juhtimisõiguse äravõtmine asendataks mõne teise lisakaristusega, üldkasuliku tööga, millega iganes või suurendataks rahatrahvi või määrataks lühiajaline arest. Kui juhtimisõigusest ilma jääb, on kõik kadunud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et nõustub kaebuse esitajaga selles osas, et inimesed tõesti eksivad, kuid kui eksimuseks on enamohtlik liiklusalane väärtegu, toob see kaasa karistuse, mis peab olema piisavalt karm, et mõjutaks isikut edaspidi vältima selliseid tegusid. Kaebuse esitaja motiivid on mõistetavad, kuid samas on kaebuse esitaja püüdnud vältida ja takistada seisundi tuvastamist. Oli teadlik sellest, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, juhtis sõidukit, mis kuulus kolleegile ning seadis ohtu nii iseennast kui kaasliiklejaid, samuti kolleegi vara. Selline käitumine annab selgelt märku, et tegu on toime pandud tahtlikult. Mis puudutab karistuse liiki ja määra, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuse esitajale on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus, arvestades teo ohtlikku laadi, süü suurust, rikkumise tehiolud ei oma vähem tähtsust. Sellise teo eest tuleb üldjuhul kohaldada lisakaristust ja lisakaristus jäetakse kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel või juhul, kui see oluliselt raskendaks isiku elukorraldust või kui juhtimisõiguse olemasolu oleks füüsiliselt vajalik. Mis puudutab lapse lasteaeda toimetamist ja selle järgselt tööle jõudmist, siis on lapse emal juhtimisõigus, sõiduk olemas. Et elukaaslane ei juhi seda konkreetset sõidukit meelsasti, siis see on peresisese vaidluse küsimus. Tallinnast XXX liigub erinevaid transpordiliike ning kaebuse esitaja peab leidma nende hulgast sobivaima. Töötamine OÜs T ei eelda juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõigus on vajalik tööle minekuks ja töölt tulekuks. Seega ei tingi juhtimisõigusest ilmajäämine töökoha kaotust. K OÜ oli olemas enne rikkumise toimepanemist. Viidatud asjaolud olid asjaolud, millega pidanuks arvestama eelnevalt. Kui isikul on juhtimisõigus, siis peab ta liikluses käituma igapäevaselt selliselt, et juhtimisõigus säilib. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtumenetluses. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud kaebuse lisade ja väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest 3 kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku veres ühe grammi kohta alkoholisisaldus 1,34 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 1,29 mg ühe grammi vere kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda peaks tingima karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna tuvastanud menetlusaluse isiku kahetsuse. Kohus leiab, et arvestades väärteoasjas leiduvaid menetlusaluse isiku kirjalikke pöördumisi kohtuvälise menetleja poole ja selgitusi kohtuistungil, võib asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuse koostaja on kahetsust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestanud, kuid kohtul puudub alus juba kergendatud karistuse veelkordseks kergendamiseks sama karistust kergendava asjaolu olemasolu tõttu. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut aastate jooksul liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Seega on võimalik järeldada, et menetlusalune isik oli kuni menetlusesemeks oleva teo toimepanemiseni liikluses käitunud õiguskuulekalt. Vaatamata sellele ei olnud see takistuseks menetlusesemeks oleva raske liiklusalase süüteo toimepanemisel. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida. Seejuures ei palunud ta teistelt abi, et teda vajalikku kohta toimetataks, vaid palus kõrvaliselt isikult sõidukit, et ise sõidukit juhtida. Väärteoasjast nähtub ka seda, et kaebuse esitaja sai aru, et teda võidakse väärteo toimepanemiselt kinni pidada ning peatas politseid nähes auto ja eemaldus sõidukist, et teda ei saaks seostada peatunud sõiduki juhtimisega. Selline käitumine aga viitab sellele, et kaebuse esitaja oli täielikult teadlik oma seisundist, mis on juhile keelatud ja püüdis võimalikku karistust vältida. Selline käitumine näitab kaebuse esitanud isiku üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse ning soovi pääseda süüteo toimepanemise järgselt saabuvast vastutusest. Seega oli kaebuse esitajal küll julgust tegu toime panna, kuid vastutada enam ei tahtnud. Seetõttu on oluliseks põhikaristuse määra ja lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse valiku puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Kaebuse esitaja toime pandud süütegu aga näitab seda, et kaebuse esitaja on liikluses ohtlik. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristuse kohaldamine ettenähtud sanktsiooni keskmises ulatuses täielikult 4 põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus määratud põhikaristuse või lisakaristuse kergendamiseks. Seejuures on kohus seisukohal, et alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades võinuks põhikaristuse määrata ka rangemana ja kaebuse esitajale tulnuks määrata ka pikem lisakaristuse tähtaeg, kuid karistust kergendava asjaolu olemasolu tõttu on vaidlustatud otsuse koostaja piirdunud lisakaristuse määramisega vaid keskmises määras ning kohus peab taolist kergendava asjaolu arvestamist lisakaristuse määra valikul põhjendatuks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaebuse esitajal on juhtimisõigus vajalik nii tööl käimiseks, töökohustuste täitmiseks kui ka laste eest hoolitsemiseks, samuti on menetlusalusel isikul pikaajalised rahalised kohustused krediidiasutuste ees. Kohtule esitatud töölepingu kohaselt töötab kaebuse esitaja OÜ T alates 2004. aasta septembrist. Kaebusele lisati rahaliste kohustuste olemasolu tõendamiseks ka kolm laenulepingut, millised on sõlmitud 09.05.2007, 16.05.2007 ja 20.10.2011. Mis puudutab lapse käimist tasandusrühmas, siis selle kohta esitati koos kaebusega ka Tallinna laste nõustamiskomisjoni 25.03.2011 otsus nr XXX. Esitatud tõenditest võib järeldada, et kõik pikaajalised rahalised kohustused olid menetlusalusel isikul võetud enne väärteo toimepanemist, samuti oli lapse toimetamise vajadus tasandusrühma olemas enne vaidlustatud otsuse tegemist nagu ka töötamine OÜ T. Kaebuses on väidetud ka seda, et kaebuse esitaja äriühingu majandustegevuse toimimiseks on vajalik juhtimisõigus, kuid ka see asjaolu oli kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist pikemat aega. Seega olid kõik need kaebuses esitatud asjaolud olemas enne väärteo toimepanemist ning võetud kohustuste sõltumine juhtimisõiguse olemasolust oli kaebuse esitajale teada juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid, millele viitab ka kaebuse esitanud isiku käitumine kui ta sai aru, et teda võidakse kinni pidada. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus, samuti alaealiste laste eest hoolitsemise kohustus, pikaajalised rahalised kohustused, töökoha asukoht ja vahemaa elukohani ja äriühingu majandustegevuse toimimiseks juhtimisõiguse olemasolu vajalikkus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Samas peaks kaebuse esitaja olema teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva selleks, et tema ja tema lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks ning see tagaks temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmise ja äriühingu majandustegevuse toimimise. Seega sõltub kaebuse esitaja enese ja tema lähedaste heaolu kaebuse esitaja käitumisest liikluses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt seadis kaebuse esitaja ohtu mitte ainult iseenda ja teised liiklejad, vaid ka kõrvalise isiku kasutuses olnud vara, mis kohtu arvates näitab kaebuse esitaja ükskõiksust teistesse liiklejatesse ja kõrvaliste 5 isikute varasse. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isikule vaidlustatud otsusega määratud põhi- ja lisakaristused on vastavuses kaebuse esitanud isiku süü suurusega ning kohtuvälise menetleja poolt on otsuse koostamisel juba karistust kergendava asjaoluga arvestatud, mistõttu on karistamisotsus tehtud KarS § 56 lg 1 nõudeid järgides ja kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.