järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.J
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära (päevamäära suurus 35.50 €) s.o 2130.00 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista B.J-ile rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 1420.00 (üks tuhat nelisada kakskümmend) eurot.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 04.03.2012 – 05.03.2012, s.o 2 päeva, kuulub karistusaja hulka, arvestusega 1 päev vangistust = 3-le rahalise karistuse päevamäärale s.o kandmisele kuulub rahaline karistus 34 päevamäära s.o 1207.00 (üks tuhat kakssada seitse) eurot.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele 120.70 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „B.J, 1 – 12 – 4224, rahaline karistus“.
LS § 127 alusel on B.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista B.J-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära 435.00 eurot - kaitsjale makstud tasu 163.20 eurot - toimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „B.J 1-12-4224 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Asjaolud ja menetluse käik B.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 04.03.2012 kella 03.08 ajal juhtis Tallinnas Kihnu 10 asuva maja juures mootorsõidukit BMW 525TDS reg. märgiga XXXolles joobeseisundis (alkoholijoove 0,82 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,75 mg/l)). Seega rikkus B.J Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi 2 ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega B.J juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, s.o pani toime
Kohtuistungil süüdistatav tunnistab, et süüdistus on talle arusaadav ja ta on süüdi. On nõus, et kriminaalasja lahendamine toimub lühimenetluses. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: kahtlustatava B.J-i ütlused (tl 13), B.J-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 6-8), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos näidu väljatrükiga (tl 10-11), Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus E 129, 11.12.2011, koos lisaga (tl 12-13), tunnistaja AT ütlused (tl 15), B.J-i juhtimisõiguse andmed (tl 20). Kohtu seisukoht: B.J-i poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. B.J-ile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et B.J 04.03.2012.a kella 03.08 ajal juhtis Tallinnas Kihnu 10 asuva maja juures mootorsõidukit BMW 525TDS reg. märgiga XXX. Antud fakt on tuvastatud B.J-i enda poolt 04.03.2012.a antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis mootorsõidukit, kuna tahtis kiiresti koju saada nahal avastatud vigastuse tõttu. Kuna tal on diagnoositud psoriaas ja vigastatud koht võib muutuda haiguskoldeks, siis istus isikliku sõiduauto BMW 525 TDS, reg. märgiga XXX, rooli, et kiiresti koju saada, kuna psoriaasivastased ravimid on kodus. Hakkas sõitma Mahtra tänavalt liikudes Kihnu suunas. Oli roolis maksimaalselt 5 minutit (tl 2). Samuti on mootorsõiduki juhtimise fakt leidnud kinnitust tunnistaja AT poolt tunnistajana antud ütlustega, mille järgi 04.03.2012 oli ta tööl ja teostas liiklusjärelevalvet Tallinna linnas. Kell 3.08 kontrollis Kihnu 10 maja juures ebakindalt liikuvat sõidukit BMW 525 numbriga XXX. Sõiduk liikus Kihnu 12 maja suunas. Kontrollimisel selgus, et autot juhtis B.J (tl 15). B.J-ile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Ka asjaolu, et B.J eelpool märgitud kuupäeval s.o 04.03.2012.a kella 03.08 ajal oli alkoholijoobes, on leidnud tõendamist. Nimetatud fakt on tõendatud tunnistaja AT ütlustega, mille järgi autot juhtinud B.J olid alkoholi tarvitamise tunnused. Kontrollides juhti tõendusliku alkomeetriga oli selle lõplikuks näiduks 0,75 mg/l. Juht tunnistas, et tarvitas alkoholi ja nüüd sõitis autoga koju (tl 15 pöördel). Ka süüdistatav B.J on kinnitanud 04.03.2012, et eile õhtul ajavahemikus kl 18.00 kuni 00.00 olles sõbra juures tarvitas alkoholi (jõi ära umbes 200-250 rummi) Umbes kella 03.00 paiku avastas, et tema nahal on vigastus, läks endast välja ja võttis veel ühe kokteili (tl 2). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 3 Vastavalt LS § 69 lg 4 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega on
järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud alkoholijoobe määra. Asjaolu, et süüdistatav B.J oli 04.03.2012.a kella 03.08 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis kinnitavad ka antud kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist tuvastas PPA KKPO vanemliikluspolitseinik Ragnar J B.J ühes liitris väljahingatavas õhus 0,75 milligrammi alkoholi (tl 11). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud andmete õigsust kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, millisest nähtub, et 04.03.2012.a ajavahemikul 03.35-03.39 mõõtja Ragnar J kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr. ARBK-0035, tuvastas B.J alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,82 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,07 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,75 mg/l (tl 10). B.J nõustus, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga, kinnitades seda allkirjaga (tl 11 pöördel). Kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates, loeb tuvastatuks asjaolu, et alkoholi hulk B.J-i poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud määradele auto juhtimisel. Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud ka süüdistataval esinenud joobeseisund, mis on
B.J-ile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on B.J-i käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, teadis B.J, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt umbes kella 03.00 paiku avastas ta nahal oleva vigastuse, läks endast välja ja võttis veel ühe kokteili, läks majast välja ning istus oma sõiduki rooli (tl 2). Tunnistaja AT kontrollis süüdistatava poolt juhtud sõidukit 8 minutit hiljem, s.o kell 03.08. Kuna B.J oli vigastuse avastanud mõned minutid varem, s.o kella 3 ajal, peale mida ta võttis veel ühe kokteili, siis arvestades vigastuse avastamise ja kinnipidamise vahele jäävat ajavahet, järeldab kohus, et B.J asus sõidukit juhtima vahetult peale tema poolt viidatud kokteili joomist. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et B.J pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud B.J-i poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning B.J tuleb süüdi mõista
järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. 4 Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav B.J keelatusest. on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis B.J teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, B.J-i isikut ning asjaolu, et isik ei ole karistusregistrisse kantud, siis kohtu hinnangul on olnud B.J-i näol tegemist õiguskuuleka isikuga. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks karistada B.J-i
sätestatud kergemaliigilise karistusega s.o
Kergemaliigiline karistus konkreetsel juhul ei riiva ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valikul lähtub kohus ka asjaolust, et süüdistataval on käesoleval ajal olemas töökoht, mis tähendab ka igakuise sissetuleku olemasolu. 5 Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohus leiab, et B.J-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale rahalise karistuse sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt. Lisaks on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud. Otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o
puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et B.J juhis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena 0,75 mg/l, mis on minimaalne alkoholijoove
MTA andmetel on B.J-i 2010.a. deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 15 515.64 eurot, sellest arvestatud keskmise päevasissetuleku suurus on 35.58 eurot (tl 24), mille kohus võtab
Prokuröri sõnul puuduvad MTA-l andmed B.J-i sissetuleku kohta 2011.a. aastal. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatavat ei ole varem karistatud ei kuritegude toimepanemise ega ka väärtegude toimepanemise eest. Seega on süüdistatav olnud eelnevalt õiguskuulekas kodanik ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd kohus on veendunud, et karistuse eesmärki on võimalik saavutada kergema karistusega. Kuna peale kohtuotsuse jõustumist ei saa B.J enam jätkata töötamist Kaitseväe Peastaabis, siis ei pruugi tema sissetulek jääda samale tasemele. Tulenevalt eelnevast on kohtu hinnangul põhjendatud määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul. Tunnistades B.J-i
järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada B.J-i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on märgatavalt suurenenud, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kuigi B.J-i ei ole varem karistatud, tuleb temalt juhtimisõigus ära võtta.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Käesolevas asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-205, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimine pole ka süüdistatava professionaalne tegevus elatise hankimiseks. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. B.J ei ole enne kõnealust sündmust toime pannud liiklusalaseid rikkumisi. Nimetatud asjaolu iseloomustab süüdistatavat kui korralikku ja igati seaduskuulekat liiklejat. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks 6 kohaldada B.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist minimaalses määras, s.o 1 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.