MS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 19.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.12.2011 kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.05.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus 21.08.2011 ja lõpp 17.10.2012. Kinnipidamisasutuses R.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 4 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama pere juurde aadressil xxx xx Kinnipeetaval on 6 klassi haridust. Eriala puudub. Käesoleval ajal õpib J xxx Gümnaasiumi 7das klassis. Enne vangistust ametlikku töökohta ei omanud tulenevalt oma vanusest. Koolis käimisega esines probleeme. R.U käitumist ja koolikohustuse mittetäitmist arutati 1 alaealiste komisjonis kolmel korral. xxx. Isik on ema ülalpidamisel. Kinnipeetava ema sõnul on R.U olnud töötamise ja raha teenimise kogemus, nt puude lõhkumine, ehitusel abi-ja koristustööd. R.U on valmis töötama ja teenima isiklikku sissetulekut. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust R.U esines probleeme narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega. R.U on viibinud haiglas seoses alkoholimürgitusega. Vangistuse ajal R.U ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt R.U on vabanemisel olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kinnipeetav soovib õpinguid jätkata Tartu Forseliuse Gümnaasiumis. Varasemale käitumiskontrolli (06.07.2010) toimikule tuginedes tarvitas kinnipeetav enda sõnul koos sõpradega tihti alkoholi, ei täitnud koolikohustust ega käitumiskontrolli nõudeid. Karistusregistri 26.01.2012 teatise kohaselt on R.U kahel korral kriminaalkorras karistatud: - 08.06.2010
lg 2 p 3 alusel,
lg 2 p 8 alusel mõisteti tingimisi vangistus - 09.05.2011
Väärteokorras on karistatud 17 korda. Prokurör edastas kohtule kirjaliku arvamuse ja toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest ennetähtaegselt. R.U taotleb vangistusest ennetähtaegselt vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.U isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegu iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R.U on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. R.U on varem 2 korda karistatud kriminaalkorras (valdavalt varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega, kriminaalhooldus ei ole meede, mis hoiaks ära süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise. Vabaduses puudub R.U garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega (ta on korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel ning viibinud haiglas seoses alkoholimürgitusega) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks R.U uute kuritegude toimepanemisest ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Varem on R.U olnud kriminaalhooldusel kuid see ei olnud tulemuslik kuna ta jätkas kuritegeliku käitumist. 2 Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumise võimalused vabanemisel (elukoht ning lähedaste toetus, soov jätkata õpinguid ) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. R.U oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal toime panemast uut kuritegu katseaja kestel, jätkus alkoholi kuritarvitamine ja väärteod. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on veel 6 kuud, mis võimaldab tal läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.U vabastamisega temale Tartu Maakohtu 06.12.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.