lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks on mõistetu 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 25.09.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat;
alusel vangistusega 6 kuud.
Kohaldati
lg 1.
alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva katseajaga 2 aastat. Tartu Vangla toetab D.H vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, tingimusel, et vabanemisjärgses elukohas ei ela kriminaalkorras karistatud isikut. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. D.H on pannud kuriteo toime katseajal, lisaks on katseajal olnud probleeme käitumiskontrolli tingimuste täitmisega. Tal on kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et isegi vangistuses ei suuda ta korrast kinni pidada. Tal on alkoholisõltuvus ja selle kuritegusid soodustava faktori mitte tunnistamine, millega oleks vaja tegeleda. Eriala ja töökoha puudumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Vangla on toetanud vabastamist tingimusel, et isik ei hakka koos elama kriminaalkorras karistatud inimestega, kuid sellist olukorda ei pruugi olla võimalik vältida, kuna suhtlusringkonnas on väidetavalt valdavalt kriminaalse taustaga isikud. D.H sõnul on ta täielikult muutnud oma elu vanglas ja aru saanud, et vabaduses elades mingisuguste kriminaalsete asjadega enam ennast ei seo, ning muudab täielikult oma sõprusringkonda. On varasemalt viibinud katseajal, kuid see ei olnud tulemuslik, kuna hakkas jooma. Tema teada on tal vanglas olnud kaks distsiplinaarkaristust, viimati 2011.a oktoobris kartser. Elukoht vabaneb tema jaoks, kui ta vanglast vabaneb. Ta ei tea, miks ta ei ole osalenud erinevates programmides. Kontaktisik koostas talle individuaalse kava. Ta tahab vabaneda ja alustada oma elu valgest lehest ning püüab, et mingisuguseid vigu enam toime ei pane.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
D.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. D.H on eelnevalt viibinud katseajal, kuid katseaega ei ole ta läbinud, sest pani toime kuriteo, milles eest ta käesolevalt karistust kannab. Isikule on antud eelnevalt võimalus näidata, et ta on 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.