1-11-4772/5

Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 4772 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Alice Simm kaitsja: Aivar Ennok osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas N.A ik. XXX, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, töök. G AS, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 121 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: N.A on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 15.11.2010 kella 14.20 ja 16.00 vahel Vilde teel Kaja peatuse lähedal haaras kaelast kinni 9 a-l ANning tõukas, mille tagajärjel kannatanu kukkus asfaldile pikali ning seejärel jalaga kannatanule korduvalt vas-tu nägu, mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema näopoole turse, näole hulgaliselt väikesi hematoome ja pindmisi marrastusi. Seega pani N.A toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muud kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav kohtueelse menetluse käigus ei mäleta poisi peksmist aga juhul kui tema süü on leidnud tõendamist, siis tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kohtuistungil ta tunnistab end süüdi osaliselt ja taotleb kriminaalasja arutamist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüdistus on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et ei mäleta kellegi poisi peksmist, kuid kui selline juhtum toimus, siis tunnistab end süüdi. 2010 a. novembris ta oli kodus ühiselamus ja toa aknad on koolimaja poole. Nägi aknast kahte poissi, kes lõhkusid koolimaja esimesel korrusel olevaid aknaid. Ta jooksis kohe välja poiste juurde ja poisid panid jooksu. Kaja peatuse juures sai ühe poisi kätte. Edasist ei mäleta, sest see oli juba ammu. Ta ei mäleta, et oleks poissi peksnud, kuid võibolla võttis poisi käest kinni. Toimetas poisi kooli suunas, kuid tema teed takistas üks mees, kes ütles, et pole vaja poissi politseisse viia. Ta otsustas poisi viia kooli juurde, kus viibis turvatöötaja. Ta rääkis turvatöötajale juhtunust ja ise läks koju. Ta ei mäleta, et poisi nägu oleks olnud verine, samuti ei mäleta poisi peksmist jalaga. Juhul, kui tõepoolest poissi lõi, tunnistab end puhtsüdamlikult süüdi. Kohtuistungil lisab, et selliseid juhtumeid ta endale enam ei luba. Püüab käituda vastavalt seadusele. Kannatanu AN esindaja LGpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 15.
2. ta helistas lapselapsele ning viimane nuttis telefonis ja ütles, et unustas võtmed koju. Ta soovitas lapselapsel minna ühiselamusse valvuri juurde. Mõne aja pärast helistas uuesti ja lapselaps lubas minna jalutama, kuid palus tal enda juurde tulla. Kella 16 ajal lapselaps jõudis tema juurde ja märkas poisil suu ja nina verisena ning parem põsk oli paistes. Pärimise kohta lap-selaps ütles, et trollipeatuses olid mingid suured poisid ja andsid talle peksa. Rohkem midagi tea-da ei saanud ja ta helistas kooli sotsiaaltöötajale. Sai teada, et lapselaps koos sõbra G läksid Akadeemia tee 48 maja juures oleva tühja koolimaja juurde ja hakkasid kividega aken-desse loopima. Mingil momendil G nägi ühte meest nende poole tulemas ja poisid hakkasid ära jooksma. Mees sai lapselapse kätte ja tõukamise tagajärjel lapselaps kukkus. Seejärel mees lõi käe ja jalaga. Mees tõmbas lapselapse püsti ja hakkas tirima tühja koolimaja hoone poole. Koos lapselapsega käis ka traumapunktis. Kannatanu AN poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusest nähtub, et 2010 a. novembris jalutas klassivenna G ja jõudsid Akadeemia teel oleva kooli juurde. Nägid ühte lõhutud akent ja võtsid maast klaasikilde ning loopisid neid vastu maad. Seejärel nägid ühte meest nende poole jooksmas. Kaja peatuses see mees sai ta kätte ja haaras kaelast kinni ning tõukas ta pikali. Mees lõi teda mitmel korral jalaga vastu nägu ja näost hakkas verd jooksma. Mees tõstis ta püsti ja hakkas kooli poole tirima. Ühest hoonest väljus mees ja palus teda lahti lasta. Teda lahti ei lastud ja ütles mehele, et poiss olevat aknaklaasi lõhkunud. Hakkas edasi teda tirima ja märkuse teinud mees istus sõidukisse ning blokeeris nende tee. Käskis uuesti poisi lahti lasta, kuid mees ikkagi teda lahti ei laskunud ja tiris edasi kooli poole. Kooli kõrval seisis turvafirma auto ja kolmekesi läksid lõhutud aknaklaasi vaatama. Mees, kes teda kinni hoidis ja eelnevalt lõi läks kuskile ära. Teine turvamees kirjutas ta andmed üles ja lubas minna. Sõitis vanaema juurde, kuid kõike juhtunut ta ei rääkinud, vaid rääkis väljamõeldu, et kolm tundmatut poissi peksid teda. Järgmisel päeval koolis direktorile rääkis õigust. Vanaemaga käis traumapunktis. Tunnistaja GTpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2010 a. no-vembris jalutas pärast kooli sõbra ANAkadeemia tee staadioni juures. Lähedal olnud kooli üks aknaklaas oli katki ja ta tõukas ühte klaasikildu jalaga ning Alex viskas neid kilde kiviga. Aknaklaas oli enne neid juba katki. Seejärel hakkasid minema Kaja peatuse poole, kuid märkasid nende poole jooksmas ühte meest. Nad ehmusid ja hakkasid eest ära jooksma. Peatuse lähedal see mees sai Alexi kätte ja haaras käega kaelast. Edasist ei näinud, sest peitis end nurga taha. Järgmisel päeval kohtus Alexiga ja kuulis, et sai mehe käest peksa. Ta nägi Alexi näol vigastusi. Tunnistaja SRpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2010 a. novembris ta oli tööl STV turvateenistuses ja kella 12 ajal oli Akadeemia tee 30 kooli juures. Nägi ühte meest, kes hoidis väikest poissi riietest. Poisi nägu oli verine ja poiss nuttis. See mees ütles, et nägi aknast, kuidas kaks poissi lõhkusid kooli akna. Üks poiss jõudis ära joosta, kuid teise poisi pidas kinni. Koos mindi selle akna juurde, kuid ta nägi, et see aken oli vana ja määrdunud ning ei olnud võimalik, et see visati alles puruks. See mees jättis poisi ja ise lahkus. Pärast poiss ütles, et see mees lõi teda näkku. Ta andis poisile salvrätiku verise näo puhasta-miseks. Ta pani kirja poisi andmed ja poiss läks minema. Süüdistatava süü on peale tema, kannatanu ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist AN tervisekaardiga isiku tervisevigastuste kirjelduse ja fototabe-liga, äratundmiseks esitamise protokolliga / t.l. 5 – 8, 47 – 50 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava poolt süü ülestunnistamine kogutud tõenditega oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sisstuleku olemasolu, ütluste kohaselt ta ei mäleta poisi suhtes vägivalla kasutamist ja tekitatud kehavigastusi, kuid kogutud tõendite olemasolul kahetseb juhtunut, puhtsüdamlikku kahetsust, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada N.A KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. KarS § 73 lg. 1 p. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kuid süüdistatav ei pane kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. 2 Välja mõista N.A-lt sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista N.A-lt kaitsjatasu 153.40 eurot 4 Välja mõista N.A-lt kohtukuludena menetlusdokumentide paljundamise eest summas 4.25 eurot Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik