1-11-2994/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 20.mai 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja 1-11-2994 Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko ja sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Marika Reintop ja kaitsja Tanel Pürn osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja L.M, ik xxx, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, kesk-eriharidusega, eluk.Xxx, töökoht B AS juhataja, varem kohtulikult karistamata - süüdistuses. Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud L.M-ile selles, et tema 05.12.2010.a. enne kella 10.45, olles alkoholijoobeseisundis, oma elukohas Tallinnas, Xxx, tülitsedes oma abikaasa AT´iga, väänas teda korduvalt kätest randmete piirkonnas ja korduvalt pigistas selja tagant kaelast ning lõi teda ühe korra täiest jõust peopesaga vastu selga, millega põhjustas AT´ile füüsilist valu ning kehavigastused – randmenikastuse ja –venituse, kaela piirkonnas pindmise vigastuse, selja alaosa ja vaagna kontusiooni. Sama tüli käigus lükkas L.M diivanilaualt alla ja lõi ühe korra jalaga pojale DT´ile, sünd. XXX.a. vastu jalga, millega tekitas DT´ile füüsilist valu. Samuti sama tüli käigus L.M toksis naiseemale LS´ale nimetissõrmedega kahelt poolt kõvasti mitte vähem kui kaks korda vastu meelekohti, millega tekitas LS´ale füüsilist valu. Samuti tema 06.12.2010.a. kella 08.50 paiku, olles alkoholijoobeseisundis, oma elukohas Tallinnas Xxx, väänas kätest randmete piirkonnas ja pigistas selja tagant kaelast oma abikaasat AT´i ning abikaasat taga ajades võttis tal kukla tagant vasakult poolt juustest kinni ja tõmbas ta esiku põrandale pikali, millega tekitas AT´ile füüsilist valu. Seega L.M teise inimese tervise kahjustamise ja löömisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav ei tunnistanud oma süüd ja ei taotlenud ka enda ülekuulamist. Kahtlustatava ülekuulamisel L.M /tl 31-33/ seletas, et ta ei tunnista

1. ja
2. detsembril 2010.a toimepandud kuritegu:
3. detsembri hommikul tuli hoopis abikaasa A temale rusikatega kallale ja kiskus teda juustest.
4. detsembri episoodi kohta selgitas, et tüli tõusis seoses sellega, et ta oli endale Tenerifelt ostnud 5000 eurot maksva kingituse, mille A oli ära peitnud. Tema sõnade kohaselt abikaasa ründas teda ning rüseluse käigus ta võis naisel kaelast kinni võtta, löömist eitab. Samuti eitab laste löömist või lükkamist. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused 2 Kannatanu AT ütlustest /tl 5-9/ nähtub, et 5.detsembril 2010.a oli ta oma kodus, Xxx, koos laste ja emaga. Samuti oli korteris tema mees L.M, kes oli alkoholijoobes ning nõudis autovõtmeid. Kannatanu keeldus ning sellest algas riid. Tüli käigus haaras süüdistatav kannatanu kätest ning hakkas neid väänama. Selle tagajärjel tundis kannatanu valu. Samuti lõi L.M oma lapsele D jalaga tuharatesse. Lisaks lõi süüdistatav kannatanu emale LS neli korda nimetissõrmega vastu pead. Hiljem läks kannatanu vannituppa, süüdistatav järgnes talle ning lõi kannatanut kogu jõust peopesaga vastu selga, hiljem võttis kaelast kinni ja pigistas. Kannatanu tundis valu. Lisaks lõhkus süüdistatav kannatanu riided.
5. detsembril 2010 haaras mees tüli käigus kannatanu kätest ja kõrist, hiljem ka tiris juustest. Kannatanu tundis valu. Kannatanu ema kutsus politsei. Patsiendikaardist nr R549548 /tl 10-11/ nähtub, et AT on
6. detsembril 2010 pöördunud Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus tal fikseeriti randmenikastus ja –venitus, kaela muude piirkondade pindmine vigastus ja selja alaosa ning vaagna kontusioon. Kannatanu LS ütluste /tl 13-16/ kohaselt 05.detsembril 2010.a hommikul oli LSoma tütre A juures, aadressil Xxx. L.M oli alkoholijoobes ning nõudis Alt autovõtmeid, A keeldus, mispeale mees hakkas väänama A käsi ja pigistas teda kaelast. Samuti toksis süüdistatav kannatanu LSmitte vähem kui kaks korda vastu meelekohti, kannatanu tundis valu. Lõpuks helistas kannatanu politseisse. 06.detsembril 2010.a istus A kodus arvuti taga ning Avo lähenes A selja tagant ja pigistas tema kaela ning nõudis pangakaare. Samuti väänas süüdistatav A käsi, pigistas kaela ja tiris juustest põrandale pikali. Kannatanu LS kutsus vastaskorterist abi, hetke pärast saabus politsei. Alla 14-aastase isiku TT (sünd.XXX.a.) ütlustest /tl 17-18/ nähtub, et
7. detsember 2010.a oli vanemate – L.M ja AT – vahel tüli, mille käigus L.M pigistas ATi kätest ja kaelast, muuhulgas võttis kinni T venna M kaela tagant ning pigistas, samuti lükkas T , kuid viimane haiget ei saanud. Purjus isa ja ema vahel on nii palju riidu ja tülisid olnud, isa on kõiki lükanud, see on kogu aeg samamoodi ei olnud, mistõttu kuupäevi ei mäleta. Alla 14-aastase isiku MT (sünd.XXX.a.) ütlustest /tl 19-20/ nähtub, et
8. detsembril 2010.a oli isa L.M purjus ning nõudis ema A autovõtmeid. Alati kui isa on purjus, nõuab emalt midagi. Isa võttis ema A randmest kõvasti kinni ja pigistas. Tema oli esimene, kes ema kaitsma hakkas, isa lükkas teda eemale, ta kuukus, kuid haiget ei saanud. Lisaks lükkas süüdistatav ka T ning D . Isa läheb alati enne politsei saabumist kodunt ära. Alla 14-aastase isiku DT (sünd. XXX.a.) ütlused /tl 21-22/, et süüdistatav oli alkoholijoobes, ühe korra lükkas teda, samuti lõi teda jalaga, mille tagajärjel tundis ta valu. Samuti lõi süüdistatav ema A kaks korda kuskile vastu õlga ning hoidis kannatanul väga tugevasti käest kinni, kannatanul oli valus. Pühapäevane riid oli seetõttu, et ema ai andnud purjus isale autovõtmeid, kõik lõppes sellega, et vanaema kutsus politsei ja isa läks kiiresti kodust ära. Tunnistaja R S ’i ütlustest /tl 23-25/ nähtub, et 06.12.2010 ta kuulis appi karjumist ja nägi trepikojas, kuidas vastaskorteris Xxx oli üks naisterahvas vastu seina surutud, mees hoidis ühe käega ümber naisterahva kõri. Tunnistaja arvates toimus rünnak ning ta sekkus. Tunnistaja sõnade kohaselt oli aru saada, et meesterahvas oli pohmellis. Ühel hetkel lükkas süüdistatav kannatanu Liidiat kaks korda, samuti püüdis oma naist At plastmassist esemega visata. Hinnates esitatud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kinnitatud teiste tõenditega – patsiendikaardiga ja tunnistajate ütlustega. 3 Patsiendikaardist nr.R549548 nähtub, et 05.12.2010.a. pöördus AT arsti poole seoses valudega mõlema randme, selja ja kaela piirkonnas ning diagnoositi randme nikastust – venitust ning kaela pindmist vigastust. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kolme lapse ütlustes, millised langevad kokku omavahel ning kinnitavad kannatanute ATi ja LS ütlusi. Ka täiesti kõrvaline tunnistaja – naaber kinnitas, et süüdistatav kasutas vägivalda nii ATi kui ka LS suhtes. Kannatanute suhtes kasutatud vägivalla suutis lõpetada kõrvaline isik - tunnistaja R. S , kes naaberkorterist appi ruttas ja nägi, et süüdistatav oma naist kõrist surus. Tunnistaja ütluste kohaselt on süüdistatav suurt kasvu, on tihti näinud teda alkoholijoobes ning süüdistatava rünnakut oma naise suhtes pidas ta ohtlikuks. Isegi pärast seda, kui ta oli süüdistatava kõhuli põrandale pannud ja teda põlvega kinni hoidis, oli L.M bravuurikas ning lubas temalegi peksa anda. See näitab süüdistatava agressiivsust. Eelpooltoodud tõenditega on kinnitatud järgmine süüdistatava tegevus: korduv ATi kätest randmete piirkonnas pigistamine, korduv pigistamine selja tagant kaelast; poja D lükkamine diivanilaualt alla ja löömine ühe korra jalaga vastu jalga; LS´ale nimetissõrmedega kahelt poolt kõvasti toksimine vastu meelekohti. Teiste tõenditega ei ole kinnitatud süüdistatava poolt ATi kukla tagant kinnivõtmine vasakult poolt juustest ja tõmbamine esiku põrandale pikali (sellest ei räägi tunnistajad) ning löömine peopesaga vastu selga, sest patsiendikaardist täpselt ei selgu, kas esines diagnoosina selja alaosa ja vaagna kontsusioon (tl 11). Käesolevas lõigus kirjeldatud süüdistatavale inkrimineeritud tegevuse jätab kohus süüdistusest välja. Kohtuliku uurimise käigus selgus, et vägivalda on süüdistatav kasutanud juba pikema aja vältel. Varasemalt, 13.10.2010.a. oli L.M-i suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud. Laste selgituste kohaselt käib isa baarides, kui purjus koju tuleb, norib emaga riidu, läheb talle kallale, on ka oma lapsi nii palju kordi lükanud, et sellist käitumist peavad nad igapäevaseks. Purjus süüdistav ründas oma abikaasat põhjusel, et viimane ei andnud talle autovõtmeid ja takistas tal purjus peaga sõitma minemast. Kannatanud ei ole andnud vähematki põhjust enda ründamiseks. Lisaks füüsilisele vägivallale on süüdistatav tekitanud suurt moraalset kahju oma alaealistele lastele, kes on olnud pealtnägijaks rünnakutele oma ema vastu. Seega tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav ning see tegu sisaldab KarS § 121 kuriteokoosseisu. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 121 järgi, so teise inimese tervise kahjustamine ja löömine. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p.3 ja 4 sätestatud süüteo teoimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes ning süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Kergendavad asjaolud puuduvad, süüdistatav ei ole puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud. 4 Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega arvestades süüdistatava päevasissetulekut, toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kannatanu ja süüdistatav ei ela enam koos, kannatanu esitas kohtule hagi abielu lahutamiseks. Kohus leiab, et rahaline karistus mõjutab L.M-i tulevikus mitte kuritegusid toime panema. KrMS § 175 lg.1 p.5,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.M KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada L.M-ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, so (arvestades päevasissetulekut 1082.-krooni ehk 69,15 eurot) 6915.- (kuus tuhat üheksasada viisteist) eurot. Rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedpankis nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „ L.M, 1-11-2994, rahaline karistus“. Välja mõista L.M-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot ka kriminaaltoimiku koopiate tegemise kulu 2,93 eurot. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „L.M, 1-11-2994, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 20.mail 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: