lg 1, 3 alusel määratud käitumiskontrolli.
lg 2 p 8 alusel kohustada V.M osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.
lg 4 alusel kohustada V.M pöörduma kriminaalhooldaja äranägemisel psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel läbida määratav ravi. Tõkend tuleb tühistada ja vabastada V.M vahi alt peale kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord 1
lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 2 aastat 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel on loetud V.M-i poolt kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka, kandmata karistus 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui V.M 2 aasta 6 kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustati V.M katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsusega määrati V.M käitumiskontrolli teostamiseks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 11.02.2011.a. 26.04.2011.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule erakorralise ettekande V.M-i kohta, milles teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida V.M talle kohtuotsusega
lg 1 p 1, 2, 4 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas ning ei taotle luba elukohast lahkumiseks. Ettekande kohaselt on süüdimõistetu suhtumine kriminaalhoolduse teostamisse olnud negatiivne. 25.02.2011.a ja 04.03.2011.a ei ilmunud V.M kriminaalhooldaja juurde, 15.03.2011.a teostatud kodukülastuse ajal ei õnnestunud kriminaalhooldajal samuti süüdimõistetuga kohtuda. Süüdimõistetu ilmus kriminaalhooldaja juurde 25.03.2011.a ning talle tutvustati kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning selgitati kohtuotsuse täitmise kohustuslikkust ja kohtuotsuse eiramise tagajärgi. Järgnevale kohtumisele, mis oli määratud 01.04.2011.a, süüdimõistetu jällegi ei ilmunud. Telefonivestluses teatas V.M kriminaalhooldajale, et töötab betoneerijana ehitusega tegelevas firmas Betoonivalu ning suure töömahu tõttu ei saa kohtumisele tulla. V.M teatas oma elukohaksxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Järgnevatele kohtumistele, mis oli määratud 08.04.2011.a ja 25.04.2011.a, V.M ei ilmunud ning mittetulemise põhjust ei teatanud. 16.05.2011.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud, ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest kohtule ei teatanud, mistõttu kuulutas kohus V.M-i tagaotsitavaks ja kohaldas tõkendina vahistamist. 21.05.2011.a V.M-i tagaotsimine lõpetati teoses tema kinnipidamisega ja ta vahistati ning toimetati arestimajja. 21.06.2011.a kohtuistungil selgitas V.M, et ta rikkus kontrollnõudeid. Kriminaalhooldaja juurde mitteilmumist põhjendas ta asjaoluga, et esimesel korral, kui ta pidi ilmuma, puudus tal raha kohalesõiduks. Aprillkuus jättis ta ilmumata, kuna oli Tallinnas tööl ja tal polnud aega kohale tulla. V.M selgitas veel, et ta on katseajal tarvitanud ka alkoholi, kuna oli venna sünnipäev. Edaspidiselt soovib ta jätkata seaduskuulekalt ja hakata täpselt täitma kontrollnõudeid. Samuti on ta valmis võtma vajadusel täiendavaid kohustusi. Ta 2
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastatavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Eelnevast seadusesättest tuleneb, et kohustuste rikkumise korral peaks kohus kõigepealt kaaluma kergemate mõjutusvahendite kohaldamist süüdimõistetu suhtes ja selleks on antud erinevaid võimalusi. Kuigi esialgselt oli esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks, palus ka kriminaalhooldaja kohtuistungil kaaluda kohtul võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks. V.M on rikkunud kolme kohustust, s.o ei elanud kindlaksmääratud elukohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ega ilmunud registreerimisele. Kriminaalasja materjalidest selgub, et V.M oli ka kohtueelses menetluses probleeme tähtaegadest kinnipidamise ja nõutud aegadel ametnike juurde ilmumisega. Eelnev ja ka süüdimõistetu suhtlusstiil kohtuistungil, iseloomustab V.M-i suhtumist kohustuste täitmisse. Samas on ta varem kriminaalkorras karistamata ja tal puudus ka kogemus, millised tagajärjed teda võivad ees oodata, kui ta rikub nõudeid. Käesolevaks ajaks on ta viibinud vangistuses üle kuu aja ja kohtu arvates võiks see olla piisav aeg isikule, kelle puudub varasem vanglakogemus, teha järeldused õiguskuuleka käitumise ja kehtestatud normide täitmise vajalikkusest. Arvestada tuleb ka seda, et käitumiskontroll oli kestnud küllaltki lühikest aega. Kriminaalhooldaja ja ka V.M-i selgitustest nähtub, et süüdimõistetul oli õnnestunud asuda ametlikult tööle ja töötamise koht, mis oli elukohast kaugemal, võis olla ka üheks põhjuseks, miks süüdimõistetu ei täitnud korrektselt nõudeid. Käesolevaks ajaks kinnitab V.M, et ta on saanud aru, et eelkõige tuleb tal täita kohtu poolt pandud nõudeid ja kohustusi, sõltumata sellest, kas see talle meeldib või mugav on. V.M kinnitas, et soovib jätkata kriminaalhooldust, on valmis kontrollnõudeid järgima ja lisakohustuste määramisel ka neid täitma. Eelnevast tuleneval leiab kohus, et V.M-i käitumiskontrolli tuleb jätkata ning edasiste riskide maandamiseks tuleb määrata süüdimõistetule
lg 4 ja
lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis ja
lg 4 alusel kohustus pöörduda kriminaalhooldaja äranägemisel psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel läbida määratav ravi. V.M-i suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb tühistada kohtumääruse jõustumisel ja vabastada ta vahi alt. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.