järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav R.Z elukoht: XXXXX; isikukood XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati Tartu Maakohtu 13.10.2004. a otsusega
lg 2, § 320 lg 1-22 lg 2, § 263 p 3 ja § 418 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega, vabanes Harju Maakohtu 06.11.2006. a määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.Z
järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.-19.07.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka, R.Z-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.Z ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
järgi selles, et tema, 18.07.2011 kella 19.30 paiku juhtis Tartu linnas Sõpruse puiesteel mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXXX, olles alkoholijoobes. Kokkulepe
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.-19.07.2011 s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks R.Z-ile mõista 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.Z ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.Z tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 57,53 eurot ja kohtumenetluses 19,18 eurot, kokku 76,71 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.