lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav Z.K elukoht: XXXX XX; isikukood: 39101062729; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati Tartu Maakohtu 20.06.2011. a otsusega KarS § 202 lg 2 p 2 järgi 5 kuu vangistusega, millest kandmata karistus 4 kuud 27 päeva vangistust asendati 294 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud; väärteokorras karistatud 9 korda, sealhulgas KarS § 218 lg 1 järgi 2 korda; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.K KarS § 25 lg 1,
S § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 20.06.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks Z.K-le mõista 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1 Kohtuotsus Z.K-le mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § 414 lg-le 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Z.K karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Anu Pärteli poolt Z.K-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Z.K-lt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti. Kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 54 senti jätta riigi kanda. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et Z.K on õigus menetluskulud summas 208,52 eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Z.K süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on 20.02.2011 ja 22.05.2011 toime pannud vargused, mille eest teda on karistatud väärteokorras, 20.07.2011 kella 20.30 paiku, viibides Tartus Rebase tn 10 asuvas Rimi Eesti Food AS-i kaupluses, püüdis võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe paki sigarette Marlboro väärtusega 3.00 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega pani Z.K toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Tsiviilhagi ei ole esitatud, kuna kaup tagastati rikkumata kujul Kokkulepe 2 KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.06.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks Z.K-le mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Z.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 38,36 eurot ja kohtumenetluses 19,18 eurot, kokku 57,54 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Z.K puudub kindel sissetulek, ta elatub juhutöödest saadavast tasust. Lisaks sellele on tal tasumata rahatrahvid. Sissetulekute vähesuse tõttu käib kõigi menetluskulude hüvitamine Z.K-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Ka vähendatud menetluskulusid ei ole Z.K võimeline korraga tasuma. Kohus leiab, et majanduslikust olukorrast tulenevalt tuleb KrMS § 423 ja 424 alusel anda Z.K-le võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.