1-11-4078/10

1-11-4078 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-4078 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a otsus O.V süüditunnistamises ja karistamises KarS § lühimenetluses Süüdistatava O.V kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland Apellatsiooni esitaja 424 järgi RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava O.V kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. märtsi
7. a otsusega lühimenetluses tunnistati A. Kulitš süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Vangistuse kandmise aja alguseks määras kohus
8. märts
9. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti O.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks.
10. A. Kulitš mõisteti süüdi selles, et ta
11. märtsi
12. a õhtul kella 21.25 ajal juhtis Tallinnas Mustakivi tee ja Narva mnt ristmikul mootorsõidukit BMW alkoholijoobes (1,00 mg/l).
13. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, milles vaidlustab üksnes O.V suhtes KarS § 74 alusel tingimisi vangistuse kohaldamata jätmist ja lisakaristuse pikkust. Kaitsja põhjendab oma taotlust sellega, et süüdistatava süü ei ole suur ja tema poolt toime pandud kuritegu ei ole raske. Varaline kahju puudub ja avariis keegi kannatada ei saanud. Joobeseisund ei olnud suur. Süüdistatav on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Oma varasemad karistused on ta ära kandnud. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on reaalne vangistus O.V-le ainuvõimalik karistus. Kaitsja leiab, et KarS § 74 alusel O.V-le mõistetud vangistusest tingimisi vabastamine oleks tema suhtes piisav mõjutusvahend. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
14. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning A. Kulitš ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Enda ülekuulamist ta ei soovinud. Seega oli esimese astme kohtus tagatud O.V õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, varalise kahju ja karistust raskendavate asjaolude puudumist ning lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. 4.5 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on kulutanud enamuse kohtuotsuse mahust põhjendustele, miks saab olla O.V-le mõistetav karistus reaalne vangistus. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et kohus ei ole O.V-le KarS § 74 sätete kohaldamata jätmist piisavalt põhjendanud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist väita, et O.V puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 74 kohaldamise eelduseks. KarS § 74 lg 1 kohaselt peab süüdistatav katseaja jooksul täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Riigikohtu kestva praktika kohaselt ei sobi see aga süüdlasele, keda on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Seda veel eriti olukorras, kus ta on pannud kuritegusid toime kohtu poolt määratud katseajal ja on seega oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid täita. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv talle mõistetud karistusest tingimisi vabastamiseks, sest kriminaalhoolduse läbimise ebaõnnestumisrisk on tema puhul väga kõrge. Ka ei ole vangistusest tingimisi vabastamine piisav mõjutamaks O.V hoiduma kuritegude toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke 2