KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2011.a. Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8747 (11260102816) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman
§ 424
järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav H.U, elukoht xxxxxx xxxx xxxxx xx xx, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, töövõimetuspensionär, kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 311, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada H.U
§ 424
järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
§ 73
lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui H.U ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
§ 50lg 1 alusel lisakaristusena võtta H.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks
(3)kuuks. Kohus selgitab, et Liiklusseaduse §-s 127 sätestatu kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista H.U-lt riigituludesse joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 (neliteist) eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 52 senti. Määrata, et menetluskulud kuuluvad tasumisele ositi, kümne kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuuliste maksetena kuni menetluskulude täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank`is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus 1-11-8769, H.U, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid seoses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK H.U süüdistatakse selles, et tema 10.juunil 2011a. kella 23.45 ajal juhtis alkoholijoobes Antsla linnas Posti tänaval mootorsõidukit xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx xxx xxx olles alkoholijoobes so joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 330-T nähtub, et H.U verest leiti etanooli 2,18 mg/g (-/+ 0,07 mg/g). Antud teoga rikkus H.U Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani H.U toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus H.U süüditunnistamist
§ 424
järgi ning karistamist 2 (kahe) kuulise vangistusega.
§ 73
alusel jätta vangistus H.U suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui H.U ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
§ 50
lg 1 alusel lisakaristusena võtta H.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai H.U kokkuleppest ja selle sõlmimise tagajärgedest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaalasja toimikuga, nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et H.U tuleb süüdi tunnistada
§ 424järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 2
(3)KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel kuuluksid H.U-lt sissenõudmisele järgmised kriminaalmenetluse kulud: – seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud (Lõuna-Eesti Haigla AS vereanalüüsi võtmine joobeseisundi tuvastamiseks, tl 5) maksumusega 14 eurot; - määratud kaitsjale makstav tasu, mis nähtuvalt prokuröri määrusest (tl 19) on H.U-le õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 83 eurot ja 20 senti , - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 417,03 eurot, sest H.U pani toime teise astme kuriteo. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 rahuldab kohus H.U taotluse, jätab osa kohtukuludest (määratud kaitsja tasu ja pool sundraha) riigi kanda, arvestades, et H.U sissetulekuks on vaid töövõimetuspension 120 eurot ja 45 euro suurune puude raha ning mõistab H.U-lt välja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot , poole sundraha s.o 208,52 eurot ning määrab, et menetluskulud kuuluvad tasumisele ositi kümne kuu jooksul igakuuliste maksetena. Kersti Vosman Kohtunik 3
(3)