14

Kriminaalasi nr. 1-10-14067 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-14067 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 17.10.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid P.J-i (P.J) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P.J, isikukood xxx, viibib xxx Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta P.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus P.J-ile riigi õigusabi osutamise kulude katteks 38,35 eurot. Välja mõista P.J-ilt kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. P.J tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „P.J 110-14067 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1 Viru Vangla esitas 08.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.10.2010 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.08.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 25.10.2010 ja lõpp 25.07.
3. Kinnipidamisasutuses P.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama ema juurde aadressil xxx-xxx Kinnipeetaval on
4. klassi haridust. Eriala puudub. Enne vangistust töötas xxx Kinodel. Vangistuse jooksul on töötanud avavanglas valjapool avavanglat xxx abitöölisena. Hetkel tööga hõivatud ei ole. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx. Vangistuses läbis puidutöökursuse (160 h) ja sotsiaalprogrammi eluviisitreening. Enne vangistust oli probleeme alkoholi tarvitamisega (kannab karistust joobes juhtimise eest). Viru Vangla toetab P.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt P.J-i käitumist vabaduses võib mõjutada varasem kuritegelik käitumine ja alkohol. Prokurör ei toeta P.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. P.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et P.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.J-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. P.J on 3 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. P.J on varem 2 korda karistatud kriminaalkorras (varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ja taas pani toime uue kuriteo katseajal, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Ükski P.J-ile kohaldatud kriminaalhoolduse periood ei ole saavutanud eesmärki, mitte toime panna uusi kuritegusid. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2 Seega võib järeldada, et P.J-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. P.J oli ka enne vangistust töö- ja elukoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast uut kuritegu. Karistusaja lõpuni on veel ligi 2 aastat, mis võimaldab läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu P.J-i vabastamisega temale Tartu Maakohtu 26.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Tartu Ringkonnakohtu 07.11.
5. kohtumäärusega RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
6. Jätta Viru Maakohtu
7. oktoobri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.J-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebused rahuldamata.
8. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt IdaViru Advokaadibüroo kaudu 38.35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti), sealhulgas käibemaks 6.39 eurot (kuus eurot ja kolmkümmend üheksa senti), vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt P.J-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
9. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista P.J-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 38.35 eurot riigituludesse.
10. P.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
11. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „P.J 1-10-14067 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. 3 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 22.11.2011 №oremreferent Liivi Õun 4