2 p. 4 - § 25 lg. 2 järgi 1 kuu 28 päeva vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga 5.24.09.2008 a. Viru Maakohtu poolt
2 p. 4, 9 - § 25 lg. 2 järgi rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära s.o 2500 krooni 6.27.09.2010 a. Harju Maakohtu poolt
2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi 5 kuu 10 päeva vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga. Kandmata karistus 5 kuud 1 päev vangistust Viibis eelvangistuses alates 17.08.2011 a. kuni 18.08.2011 a. süüdistusasja
2 p. 3 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: J.R on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 17.08.2011.a kella 18:06 ajal Tallinnas, Raadiku tn 8/2 maja juures mootorsõidukit Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,94mg/l laiendmääramatusega ± 0,09mg/l (lõplik lugem 0,85mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi / nõudeid, pannes seega toime
Seega J.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Samuti tema, 11.07.2011.a. kella 20.00 ajal tungis koos uurimisel tuvastamata isikutega ebaseaduslikult aadressil XXX asuvasse korterisse. Oma tegevusega pani J.R toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, mis pandi toime grupi poolt, s.t. pani toime
Samuti tema, 11.07.2011.a. kella 20.00 ajal, olles aadressil Pikk 34-4 asuvas korteris, lõi koos uurimisel tuvastamata isikutega teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil tugitoolis istuvale AE mitu korda käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades füüsilist valu, samuti lõi AE süles istuvale IL mitu korda pea parema poole piir-konda ja parema jala piirkonda, teitades füüsilist valu. Oma tegevusega pani J.R toime teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, mis tekitas füüsilist valu, s.t. pani toime
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja arutamist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 17.08 ta tähistas abikaasa sünnipäeva ning jõi õlut ja veini. Kuna telefonis lõppes kõneaeg, otsustas sõita uut kõneaega ostma. Selleks hakkas juhtima sõidukit ja pärast seda uuesti kodu poole sõitma. Turvatöötaja sõitis tema juurde ja kutsuti politsei. Politsei tuvastas alkomeetriga tal alkoholijoobe ja kahetseb juhtunut; samuti kinnitab ütlusi selles, et tunneb E visuaalselt oma elukaaslase kaudu. 09.07 tuli koju elukaaslase 13 aastane poeg. Viimase kaelal olid sõrmede jäljed ning selgitas, et kohtus L pojaga ja trepikojas oli tema kaelast kinni haaranud E . M helistas L pojale ning palus telefoni anda E . Viimane ei olnud kaine ja hakkas sõnadega M sol-vama. 11.07 ta oli kodus ja M helistas L ning saanud teada, et G ja E olid ka seal ning kasutades juhust E rääkida ja otsustas kohale sõita. Teel kohtas sõp-ra, kes oli koos ühe mehega. Palus nad endaga kaasa tulla. Kohal olles sisnesid G tuppa ja E istus tugitoolis. Ta kutsus E välja, kuid viimane keeldus ja see solvas teda ning lõi E . L istus E sülle, et viimast kaitsta ja seetõttu mõni löök võis ka L t tabada. Tema ja Andrei lõid E paar korda ja E õnnestus ära joosta ning nemad ka lahkusid. Mõne päeva pärast helistas L ja teatas E poolt avalduse esita-mist politseisse. Kahetseb, et arveteklaarimisel L sai kannatada. Kannatanu AE poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 11.07 ta oli elukohas koos elukaaslase ja viimase tuttava L . Viimasele helistas AM ja pa-lus nii tema elukaaslasel kui ka L tulla välja suitsetama. Mõne aja pärast tulid kolm meest tuppa ja nad olid agressiivselt meelestatud. Üks meestest oli M elukaaslane, kuid teised olid võõrad. Mehed hakkasid teda peksma vastu pead ja nägu ning tüli põhjuseks oli oma elukaasla-sega tutvumine ning kooselu. Mehed sisenesid korterisse omavoliliselt, sest I selgitas neile, et kutsumata korterisse tulla ei tohi. Peksmine kestis umbes 10 minutit ja siis sai tänavale joosta. Peksmise käigus purunes tal kaelakett hinnaga 7000 krooni ning annab selle politseile. Talle te-kitati peksmisega valu ja silma alla hematoom ja purunes kolmanda sõrme luu. Politsei tagastas talle kuldketi. Kannatanu I L poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haaku-vad tunnistaja Gontšarova poolt antud ütlustega. Lisab, et tuppa tulnud mehed olid agressiivselt häälestatud ja arvates, et hakkab kaklus, E kaitseks istus sülle. Kaks meest s.h ka J.R hakkasid E peksma ja lööke sai ka tema vastu pead. E õnnestus välja joosta ja seejärel ka mehed lahkusid. Tunnistaja DK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 17.08 ta töötas turvatöötajana patrullis, et otsida sõidukit Mitsubishi reg. nr. XXX, mille juht jättis tasumata kütuse eest summas 40 eurot. Märkas sõidukit, mille peatumine toimus Raadiku 8/2 juures. Vestluse käigus oli tunda juhi suust alkoholilõhna ja isik anti üle politseile. Tunnistaja AJpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et töötab politseis ja 17.08 oli väljakutse Raadiku 8/2 maja juurde, kus turvatöötaja oli kinni pidanud sõiduki, mille juht on alkoholijoobes. Juhiks osutus J.R ja indikaatorvahendiga tuvastati juhil alkoholijoove ning juht toimetati politseijaoskonda. Tunnistaja JGpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 11.07 ta oli külas I L elukohas, kus oli ka AE. Helistas M ja kutsus teda ja L välja suitsetama. Ta läks üksi välja ning väljas oli veel M elukaaslane Aleksandr koos kahe tundmatu mehega. Aleksandr palus tal Evälja kutsuda, viimane keeldus välja mi-nemast ja käskis ukse sulgeda. Ta tahtis ust sulgeda, kuid mehed ei lubanud seda teha, vaid sise-nesid tuppa. Mehed läksid tugitoolis istuva E juurde ja hakkasid teda peksma. Kaks meest s.h. ka Aleksandr peksisd E vastu pead ja jalaga kehasse. E kõrvast jooksis verd ja me-hel õnnestus välja joosta. Mõne aja pärast tuli tuppa Eja tal paluti pöörduda politseisse, kuid ütles, et ise oli süüdi, sest purjus peaga oli kedagi telefoni teel solvanud. Järgmisel päeval Epöördus traumapunkti ja politseisse. Süüdistatava süü on peale tema , kannatanute ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, patsiendikaardiga, isiku läbivaatusprotokolli ja fototabeliga / t.l. 3 – 8, t. II t.l. 5, 6 – 10, 29 – 36 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema kriminaalkorras karistatust, uute tahtlike kuritegude toimepanemist katseajal, töökoha ja isesesiva sissetuleku olemasolu, kannatanu ja süüdistatava omavahelist konflikti, süüdistatava poolt tuttavate kaasamist tekkinud konflikti lahendamiseks, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada J.R
järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Süüdi tunnistada J.R
Süüdi tunnistada J.R
2 p. 3 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.
1 alusel mõistetud kergemad karistused lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust.
2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Makaohtu 27.09.2010 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 5 ( viis ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 9 ( üheksa ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Makaohtust teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja reaalsele kandmisele asumise ajast.
1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 17.08.2011 a. kuni 18.08.2011 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva 2
1 alusel võtta J.R-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 ( kolmeks ) kuuks. 3 LS § 127 alusel J.R kohustatud 5 (viie ) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteametile s.o. elukoha liiklusregistri büroosse. 4 Välja mõista J.R-ilt sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse 5 Välja mõista J.R-ilt kaitsjatasu 153.41 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.