lg 3 p 2 alusel võtta J.V-lt lisakaristusena ära juhtimisõigus 8 /kaheksaks/ kuuks. LS § 127 alusel on J.V kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Marilin Vaariku (Vaarik) poolt on 18.12.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1231865 selle kohta, et J.V juhtis 18.12.2011.a. kella 09:20 ajal Harju maakonnas, Keila vallas, Tallinn – Paldiski maantee 25. kilomeetril liikudes Keila suunas, mootorsõidukit Citroën Berlingo, registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus J.V LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. J.V kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati allkirja vastu 13.01.2012.a. menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik J.V kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et J.V süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik J.V eelnevatest karistustest mingisuguseid järeldusi teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada J.V väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 7 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Samuti palus kohtuvälise menetleja esindaja kohaldada KarS §
lg 3 p 2 alusel lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 8 kuuks, kuna ka varem on juba isikut samalaadse teo eest karistatud. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et J.V süü LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 18.12.2011.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt 18.12.2011.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on J.V tunnistanud rikkumise toimepanemist ning seletas, et oli eelmisel õhtul joonud 5 õlut. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Marilin Vaarik otsustas 18.12.2011.a. kõrvaldada J.V mootorsõiduki Citroën Berlingo, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni kainenemiseni. J.V on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testi väljavõttega, millest nähtuvalt mõõdeti 18.12.2011.a. kell 09:24 – 09:27 J.V väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Lion Intoxilyzer 8000, seerianumber 80-005387, taatlustunnistuse number TTRC-11/00082, mille lõplik lugem oli 0,34 mg/l, laiendmääramatus 2 +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,29 mg/l. J.V nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem 17 korral (s.h. 14 korral liiklusalaste väärtegude eest) väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – J.V-le inkrimineeritud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 18.12.2011.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, kuna menetlusalune isik pidi peale alkoholi tarvitamist teadma, et tal võivad jätkuvalt esineda alkoholi tarvitamise tunnused, kuna alkoholi tarvitas ta õhtul ja sõidukit asusta juhtima juba hommikul, kuid vaatamata sellele asus J.V mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud J.V käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et J.V ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et teda on korduvalt karistatud rahatrahvidega, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on J.V karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest 14 korral. Menetlusalune isik on rahatrahvid tasunud osaliselt, kuid samas jätkanud uute rikkumiste toimepanemist. Seega ei ole J.V hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 7 päeva. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud KarS §
Kohtu hinnangul on J.V näol tegemist ohtliku liiklejaga, kes paneb pidevalt toime liiklusalaseid väärtegusid. Kohus märgib, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistusregistri 19 väljavõtte kohaselt on J.V ka 29.12.2009.a ja 25.01.2010.a karistatud LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine s.o. mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine ja seda isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 3 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi eest. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik, arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 8 kuuks, kuna eelnevalt on menetlusalust isikut juba karistatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.05.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 50 lg 1 p 2 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.