Obsah (6)
§ 76§ 200§ 121§ 64§ 65§ 68Toimik nr 1-07-15987 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.jaanuaril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-15987 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekre
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta D.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.E tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega
§ 200
lg 2 p 8,
§ 121
järgi ja karistati
§ 64
lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat,
§ 121
järgi karistati
§ 65
lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusega 5 aastat.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 30.07.2007 karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus 30.07.2007 ja lõpp 29.07.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.01.
- Kinnipidamisasutusest D.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Isik väidab, et vabanedes on olemas elukoht xxx, tütrele kuuluvas korteris. Rahvastikuregistri järgi ei ole võimalik tuvastada, et antud korter reaalselt eksisteeriks või sinna oleks keegi konkreetne isik üldse sisse kirjutatud. Iiskul on 1
(3)omandatud keskharidus. Ametlikult on töötanud elu jooksul 4 kuud. Vanglas on hõivatud majandustöödega alates 10.06.2010. Kinnipeetaval puudub vabanedes reaalne töökoht, kuhu oleks võimalik koheselt tööle asuda. Kinnipeetav sooritas isikuvastased kuriteod alkoholijoobes. Alkoholiprobleemi ja vägivaldsust eitab ning ei ole nõus sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammides osalema. Uue kuriteo sooritas kriminaalhooldusel viibides. Isikule on omane agressiivne suhtumisstiil, enesekeskne mõtlemine, paindumatus eriarvamuste ja kriitika suhtes, teiste süüdistamine ja enda süü eitamine. Isikul puudub motivatsioon vabaneda ennetähtaegselt. Sooritatud kuritegude iseloom viitab agressiivsele käitumisstiilile, mis valdavalt avaldunud hetkeajel joobeseisundis. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul puudub elukoht ning ta ei ole motiveeritud vabanema tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht ja töökoht. Vabanemisjärgseks elukohaks on kinnipeetav xxx, kuid Rahvastikuregistri järgi ei ole võimalik tuvastada, et antud korter reaalselt eksisteeriks või sinna oleks keegi konkreetne isik üldse sisse kirjutatud. Kodukülastuse käigus ei olnud võimalik korter nr 7 antud majast leida. Samuti puudub info, et vabanemise korral oleks isikul olemas toetav tugivõrgustik. Kinnipeetav on 7 korral kriminaalkorras karistatud, korduvalt kandnud karistust kinnipidamisasutuses ning olnud katseajal, viimane kuritegu on sooritatud katseajal. Kinnipeetaval endal puudub motivatsioon vabaneda ennetähtaegsena. D.E ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Vabanemisel puudub elu- ja töökoht ja toetav võrgustik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et D.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude (vargused) toimepanemise eest, eelviimasel korral karistati ähvardamise ning omavolilise sissetungi eest ning viimasel korral juba röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest, kusjuures vägivallateod (4 episoodi) olid toime pandud elukaaslase ja abikaasa suhtes. Isikut on varem kahel korral karistatud tingimusliku karistusega, kuid mõlemal korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid panemata. Viimased kuriteod röövimise ja kehalise väärkohtlemise pani toime kehtiva katseaja jooksul. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-5) on näha, et kinnipeetavat on 1 korral karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest. Samas on näha, et antud rikkumine on toime pandud katseajal. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus D.E puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on 2
(3)vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vanglas hõivatud majandustöödega. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab D.E-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. D.E on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 09.12.2015. Vabanedes puudub D.E kindel elukoht. Kindla elukoha olemasoluta ei ole võimalik teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning käitumiskontrolli alla. Kindla elukoha puudumine on käesoleval ajal D.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist välistavaks asjaoluks. Vabanedes ei ole D.E kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades D.E poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (viimane karistus muuhulgas röövimise eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uued kuriteod katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töö- ja elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta D.E-le piisavalt mõju. Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kindlasti arvestab kohus süüdimõistetu enda seisukohaga, kes ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu D.E temale Tartu Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)