← Eesti

1-12-1495/5

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 50

Ärakiri 1-12-1495 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2012. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Kriminaalasja number 1-12-1495 (11250100022) Kohtukoo

) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaitsja Ülle Tamm Advokaat Margus Viira Süüdistatav J.I - elukoht *, isikukood xxx, * kodanik, *haridus, *keel, *, karistamata, elukohast lahkumise keeld kohaldatud tõkend RESOLUTSIOON 1.Süüdi mõista J.I

§ 424järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

2.Vastavalt

§ 74

lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus J.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 2-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui J.I 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.Määrata J.I katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1.elama oma alalises elukohas *; 3.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 Ärakiri 1-12-1495 3.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.veebruar 2012. a. 5.Kui J.I katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 6.

§ 50

lg 1 alusel võtta J.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. 7.Tühistada J.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 8.Välja mõista J.I-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarvele nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber

  1. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-1495 , menetluskulu/: - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; - kaitsjatasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata tasumata menetluskulud kogusummas 511 (viissada üksteist) eurot 80 senti tasumisele osade kaupa 12 (kaheteist) kuu jooksul osamaksetena 42,65 eurot, esimene osamakse tasuda
  2. veebruariks 2012, järgnevad osamaksed järgnevate kuude 30.kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. 9.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. J.I on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
  3. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. J.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.veebruaril 2012.a. kella 23:21 ajal Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Kõrgessaare-Hüti-Puski maantee
  4. kilomeetril M. T.le kuuluvat ja enda seaduslikus valduses olevat sõiduautot BMW 5251 registreerimisnumbriga * * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,30 mg/l +- 0,12 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,18 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST , mistõttu juhtis Gennadi Aleksejev mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel süüdistatakse J.I mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Prokuröri poolt kohtus J.I-le nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus kaks kuud vangistust.

§ 74

,75 alusel 2 Ärakiri 1-12-1495 vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga.

§ 50

lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. saab aru, et süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse välja ka kriminaalmenetluse kulud. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab J.I süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – J.I suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl /, mis tuleb tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb J.I-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 435 eurot (1,5 * 290). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale M.Viira J.I kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu 76,80 eurot. J.I taotles kohtuistungil määrata kohtukulude tasumine 1 aasta peale, kuna majanduslikult ei ole võimalik korraga kulusid tasuda. Kohus rahuldab selle taotluse. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.