S § 28 lg 1 nõudeid. Kaebuses taotleb V.V rahatrahvi vähendamist või selle asendamist üldkasuliku tööga, kuna on õpilane ning ei tööta ja sissetulek puudub. Kaebuse esitaja on märkinud, et kohtuistungil osaleda ei soovi. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses märkis, et on nõus rahatrahvi tasumisega ositi kuue kuu jooksul võrdsetes osades (6x4 eurot). Kuivõrd isikule on määratud kahe rikkumise eest minimaalne rahatrahv ehk 3 trahviühikut, siis rahatrahvi vähendada ei ole võimalik. Kohtuväline menetleja kohtuistungist osa võtta ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebuse kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S §-le 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna noorsooteenistuse 04.01.2012.a otsus V.V süüdi tunnistamises ja karistamises TubS § 48 järgi tuleb tühistada ning lõpetada menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 järgi, s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu 3 TubS § 28 lg 1 kohaselt on alaealisel keelatud omandada ja omada tubakatoodet ning vastavalt TubS §-le 48 karistatakse alaealise poolt tubakatoote omandamise või omamise eest rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. V™S § 31 lg 1 kehtestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid arvestades väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi. KrMS § 88 sätestab nõuded isiku läbivaatusele ning sama sätte lg 1 p 4 kohaselt selgitatakse isiku läbivaatusel, kas isiku juures on asitõendina kasutatavaid asju. Väärteomenetluse üldpõhimõtte kohaselt peab kohtuväline menetleja tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Antud väärteoasjas ei ole V.V poolt väidetav tubakatoote omamine nõuetekohaselt fikseeritud, mistõttu puuduvad ka alused tema karistamiseks TubS § 48 alusel. V.V väärteoasjas TubS § 28 lg 1 rikkumise kohta on üksnes Põhja Prefektuuri ametniku J. Paškevitši tunnistajana antud ütlused, et alaealisel avastati käekotis lahtine suitsupakk Philip Morris (1 sigarett oli sees). Nimetatud väidet kinnitavad tõendid väärteotoimikus puuduvad. Faktilised asjaolud, millel on väärteomenetluses tähtsus, tuleb menetlusseaduses sätestatud korras ka tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kuna TubS § 48 objektiivne koosseis näeb ette tubakatoote omamise, on tubakatootel kui asitõendil väärteokoosseisu hindamisel oluline tähtsus ning eeldanuks selle nõuetekohast fikseerimist. Väärteotoimikust ei nähtu ka asjaolusid, mis oleks olnud takistuseks väärteoasjas tähtsust omavate tõendite kogumisel. Samuti ei ole menetlusaluselt isikult võetud teo toimepanemise kohta ütlusi ning puudub märge selle kohta, et isik oleks ütluste andmisest keeldunud. Kohus peab siinjuures vajalikuks viidata Riigikohtu 19.05.2005.a lahendi nr 3-1-1-43-05 punktis 7 toodule: „…Väärteomenetluses tähtsust omavad faktilised asjaolud, millest väärteoasja menetlev ametnik saab menetluse käigus teavet, tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. /………/ See, kas isiku juures on asitõendina kasutatavaid asju, tehakse KrMS § 88 lg 1 p 4 kohaselt kindlaks isiku läbivaatuse käigus ja see peab toimuma seaduses sätestatud nõudeid järgides. Käesoleval juhul neid nõudeid järgitud ei ole ning samuti jäeti asjaolu, et asitõendeid ei leitud, fikseerimata. Arvestada tuleb sellega, et isiku kohustamine ette näitama tema taskuis olevaid esemeid riivab PS §-s 20 sätestatud õigust isikupuutumatusele ja seda võib teha üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja suhtunud tõendite kogumisse pealiskaudselt ning tõendite kogumise korra nõudeid järgimata jätmisel rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Kuna V.V väärteoasjade materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas V.V pani 09.12.2011.a toime TubS § 48 järgi kvalifitseeritava koosseisupärase teo, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada nimetatud väärteos menetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses V.Veos väärteo tunnuste puudumisega Antud väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistanud V.V ka AS § 46 nõuete rikkumise eest AS § 71 järgi. 4 AS § 46 kohaselt on alaealisel alkohoolse joogi tarbimine keelatud ning vastavalt AS §-le 71 karistatakse alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Kohus on seisukohal, et V.V on temale inkrimineeritud väärteo AS § 71 järgi toime pannud. Seda kinnitab 09.12.2011.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati V.V 09.12.2011.a kell 19:48 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A103446 alkoholijoove 0,29 mg/ l väljahingatava õhu kohta. Seega V.V-le süüks arvatud tegu AS § 71 järgi on tõendamist leidnud ja kohtu arvates ka õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohtuväline menetleja on karistanud V.
S) § 47 lg 1 kohaselt võib kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, on kohtuväline menetleja karistanud V.V alammääras ning rahatrahvi vähendamiseks alla selle puudub alus. Erandlikud asjaolud, mis annaks vastavalt KarS §-le 61 lg 1 võimaluse kohaldada karistust ka alla seaduses sätestatud alammäära, antud väärteoasjas puuduvad. Kaebuse esitaja taotluse asendada mõistetud rahatrahv üldkasuliku tööga jätab kohus rahuldamata, kuna vastavalt KarS §-le 69 lg 1 saab väärteoasjas üldkasuliku tööga asendada mõistetud aresti, mitte rahatrahvi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus osas, millega kohtuväline menetleja karistas V.
Kuna V.V on õpilane ning iseseisev sissetulek puudub, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS §-s 66 lg 2 sätestatut ning määrata rahatrahvi tasumine ositi kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2 ja 3. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.