4-12-581/4

Väärteoasi nr.4-12-581 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. veebruaril 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 02.02.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,000466 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik K.U, isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: K.U , kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Triinu Riigor KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON K.U kaebus rahuldada ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 02.02.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,000466 osas, mis puudutab K.U-lt KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 4 (neljaks) kuuks. Teha uus otsus, millega jätta K.U-le LS § 224 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmata, muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 02.02.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,000466 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 02.02.2012.a. väärteoasjas nr. 2302,12,000466 tehtud otsusega tuvastati, et K.U 14.01.2012.a. kell 23:41 Harju maakonnas, Tallinnas, Narva mnt 120b, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku K.U poolt esitatud vastulause. Vastulauses menetlusalune isik selgitab juhtunu asjaolusid ja taotleb leebemat karistust.. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 14.01.2012.a kell 23:56 mõõdeti K.U'il alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) LION Intoxilyzer 8000 nr 80-005387, mille lõplik lugem oli 0,39 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,34 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-1100114) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise 2 mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et K.U juhtis 14.01.2012.a kella 23:41 ajal Tallinnas Narva mnt 120b juures mootorsõidukit Audi A6, reg.märgiga xxx, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 milligrammi. Menetlusalune isik K.U rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja K.U-le LS § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 170 trahviühiku ulatuses, s.o. 680 eurot ja võtta KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel K.U-lt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU K.U esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 02.02.2012.a. otsuses väärteoasjas nr. 2302,12,000466 tühistada määratud lisakaristus, millega võeti K.U-lt ära juhtimise õigus neljaks kuuks. Selgitab, et juhtis 14.01.2012.a. Tallinnas Narva maanteel mootorsõidukit Audi A6, reg.märgiga xxx, kui teda peatas Tallinnas Narva mnt 120 juures politseipatrull. Joobe kontrolli tulemusena tuvastati, et tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Tunnistas oma süüd koheselt. Oli tarvitanud väikeses koguses alkoholi 3,5 tundi tagasi. Sõitma asudes tundis ennast kainena, ei osanud ette näha, et temal esinevad veel alkoholi jääknähud. Lõpetas töö kell 23.00 ja ei pidanud enam autoga sõitma, kuna aga poja auto oli väljaspool väravaid, tahtis auto viia Lauluväljaku territooriumile sisse, kus on ööpäevane valve. Temal on 40 aastat autojuhi staaži ning pole mitte ühtegi rikkumist. Kindlasti jääb see tema poolt sooritatud rikkumine esimeseks ja viimaseks taoliseks rikkumiseks. Töötab väikefirma HOÜ juhataja ja varustajana, peale tema on veel firmas 3 töötajat ning kellelgi neist ei ole autojuhilube. Tema tööst tulenev sissetulek on tema pere ainus oluline sissetulek. On nõus määratud rahatrahviga, kuid juhtimisõiguse peatamisega nõus ei ole, kuna see on tööalaselt ja ka perekonna liikumisvõime tagamiseks ülitähtis. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
2. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3 4